Tänane päevaplaan esiti nägi ette esmalt Luxembourgi aia kúlastust ja edasine oli vähemasti esialgu vabakava :)
Õiges peatuses kohal ja taas maa peal, haaras minu silm kohe kõige esimesena Starbucksi sildi. Saan ka korra maiustada chai lattega, mis on vaieldamatult minu jook :). Jalutasime selle suunas, enne veel jäid silma paar võileiva ja salati kohvikut, kust hiljem vajadusel saab midagi hamba alla kaasa haarata. Starbucksis tellisime Ivikale lõpuks ometi tavalise kohvi piimaga, mida ei kuumututud ega vahustatud. See oli nüúd siis teine kord nädala jooksul, kus ta sai oma kohvi sellisena nagi vaja. Seejärel suundusime Luxembourgi palee ja aia poole. Palees asub tänapäeval senat ( parlamendi ülemkoda). Pargis sees olles hakkas silme ja tegelikult eelkõige kõrva eemal olev lärm ja tärin. Tegelikult veel enne aeda sisenemist hakkas silma erivarustuses politseinike salk.
Peatselt selgus, et aia taga toimus meeleavaldus. Me sellest küll väga plaju aru ei saanud, aga president Hollande nimi hakkas silma ja samuti hüpokraat- sõna. Paljudel meeleavaldajatel olid ka valged maskid peas. See tärin tulenes aga kasutatavatest paugutitest või muust sarnasest. See oli oleks või ud päris scary olla, aga õnneks meil suur aed vahel. Aga siiski lahkusime sellest pargipoolest.
Palee juures on hulknurkne bassein, millest nii væikesed kui ka suured ujutavad purjekaid, mida basseini vahetust lähedusest laenutada saab.
Emma sai olla Norra lipu all seilava purjeka kapten. Oh seda rõõmu ja lusti :). Vahetevahel jäi purjekas ka kaldasse kinni, kuid abiks antud kepp oli siin suureks abiks. Pool tundi möödus lennates :) keset basseini oli partidele maja ehitatud ja nii suutis ka oaar purjekat ennast sinna kinni sõita. Korra isegi oli vaja kõrvalist abi ja seega tuli üks onu, kalamehekummikud kaenla all. Monteeris need endale külge ja suundus basseini. Igal juhul sai sealne Poola lipu all seilav purjekas oma teekonda jätkata.
Ühel hetkel basseini äärest oma laevukest lahti lükates, oli ka Emma purjeka opereerimise tokk koos purjekaga basseinis :). Emme Ivika tõttas aga appi ja päästis jälle päeva :).
Kui purjeregatt läbi, suundusime edasi pargi sügavustesse ja eemal hakkas meile silma mänguväljak. No ega mingit muud lahendust polnud,i, kui suundusime sinna poole. Emma tormas väljakule ja mina ja Ivika tegime aia taga aega parajaks. Mina nagu ikka kasutasin aega blogi kirjutamiseks, Ivika nautis niisama olesklemist.
Pärast mänguväljakut olime juba pisut näljased ja seega otsisime endale koha, et pisut süüa. Täna tegelesime õige piut kaardilugemise ja orienteerumisega, kuid ka see edenes meie käes ilma suuremate takistusteta.
Seine'i äärde välja jõudes tegime joogipeatuse ( loe: veinipeatuse :)). Ja seejärel pisike poodlemistuur. Hetkel on siin maal kuni 70%sed aled ja kohati on algsd hinnad ikka veel soodsamad kui meil suurte alede ajal. Seega tegime mõningad sisseostud. Endal pidevalt veel peas vasarsamas häirekell, et kuidas me oma käsipagasi küll ära pakime.
Seega tegime Ivikaga plaani, et enne kui õhtusöögile suundume, pakime oma asjad kokku, sest siis on näha, kas peame kuskilt veel lisa kotu või kohvri hankima, et oma ostud ära pakkida ja koju transportida.
Ilmselt on meie näol proffide pakkijatega, sest saime kogu nodi pakitud samadesse kottidesse, millega saabusime, kuigi asju koju viia on vaata et poole rohktm :).
Viimane õhtusöök. Leidsime kodu lähedal restorani, mille ekspertiis on ilmsesti rannakarpidel. Valikus oli nii palju variante, et valida seda õiget ühte oli päris keeruline. Kui mu mälu mind ei peta, siis ca 10 erinevat moodi valmistas see restoran rannakarpe. Ma oleksingi võinud sinna jääda. Minu tänaseks valikuks said rannakarbid küüslaigu, peterselli, tomati ja juustuga küpsetatuna. Juba esimese suutäiega oli mu keelvarvasteni alla neelatud, just nii maitsvad need olidki. Kõrvale pudel Alsace piirkonna Rieslingut ja sellega koos muid mõtteid minu pähe enam ära ei mahtunudki. Üks suur mõnulemine ainult. Ja nagu sellest veel vähe võtsin kõige krooniks veel ka chocolate fondant' magustoiduks.
Restoranist vaarusin välja. Sellise naudingu nimel valmis teinegi kord oma kõhtu nii täis sööma :).
Kodus ootas meid veel pudel külma valget veini. Ega niipea sellist veini atatoni taas ette tule.
Ja kõik elamused on ju vaja kuidagi kõvakettale salvestada.
Kui kõik pisut settib, siis saab teha nn ootelisti järgmiseks korraks, sest üks mis kindel - siia linna naasem ma varem või hiljem tagasi.
Sleep well, Paris. Au revoir :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar