Leiame endale laua hommikusöögiks. Täna hommikul on mul võimalus mitte süüa saia moosiga, vaid valin endale omletitaolise roa ja peekonit. Lisaks ka kausikese müslit piimaga. No ja nostalgia mõttes lohutan meeli crossaintiga :). Ei tea, millal jälle saab. Joogiautomaadist õnnestub pärast mitmeid kordi nupu muljumist saada ka kannutäis kuuma vett, et roheline tee teha.
Mõnsatame mis me mõnsatame oma hommikusöögiga, kuid on aeg. Võtame tubadest kodinad ning teen check-out'i. Seejärel jätan vanad kompsudega ootama ning suundun ise autot parklast tooma. Taas ei saa ma parklast ilma abita välja. Seekord jääb puudu parkla originaalpiletist, st esmalt tuleb misinasse torgata sissesõidul saadud pilet ja seejärel hotellist saadud tasutud pilet. Sõidan nüüd parklast välja ning seejärel teen tiiru ümber väljaku, mille ääres meie hotell asub. Pakime kompsud autosse ning on aeg asuda teele Milano poole. Tänase teekonna pikkuseks on ca 370 km. Seega mitu head tundi aerutamist. Aga kuna ma täna ei palu Lonnil paane vältida, siis peaks teekond sujuma suhteliselt kiiresti.
Enne veel kui Grenoblist välja saame tekib meil Lonniga väike lahkarvamus. Nimelt proovib ta meid rohkem kui ühel korral panna keerama selliselt, mis pole tegelikkuses lubatud. Nii me siis kompame teineteise piire ja kannatust. Lõpuks leiame siiski üksmeele, ning oleme ootamatult kiiresti linnast väljas :).
Paanil kulgeb tee oodatult kiiresti. Ei saa arugi, kui juba on 100 versta kaetud ja veelgi ootamatumalt oleme jõudnud piirile. On aeg öelda Prantsusmaale aitäh ja head aega. Meil oli siin mõnus. Itaalia poolel alustame oma teekonda 13km ja hingehinda (43 raha) maksva tunneli läbimisega. Tunneleid on siin veel ja veel ja veel.
Kui umbes 150 versta jääb veel katta, teeme peatuse. Teeme kohvid-tee ja külastame kergendusministeeriumit. Kuidagi harjumatu on olla uue keele sees, esmalt justkui ei oska sellele reageeridagi :). Muudkui tuleb merci keelele, aga ometigi peaks olema huulil grazie.
Mugime autos natuke viinamarju. No maitsevad hästi. Taas saab tõestuse vana teadatuntud fakt, et kodus on viljad oluliselt kehvema maitsega. Aga arvestades, et need korjatakse toorelt, polegi midagi muud ju oodata.
Nüüd on vaja leida veel tankla, et meie truul Audikesel kõht silmini täis tankida ning siis auto tagastada. Jällegi ei leia me enne lennujaama mahakeeramist tanklat, vaid sõidame paar kilomeetrit mööda ja siis leiame sobiva koha. Tangitud, nina tagasi Malpensa lennujaama poole, et auto tagasi anda ning siis õige terminal üles leida. Auto tagastamise kohaga muresid pile. Pisut võtab aega nn paberimajandus. Seda enam, et oleme kuskil saanud märgistuse peale. St Prantsusmaal olles, on keegi kõvatoomas parkinud ennast meie auto nurga abil. Peal pisukesed kriimud. Onu mõõdab ja pildistab seda. Lõpuks saan selle eest ka pisukese arvepoisi. Aitäh tundmatu, kes sa arvad, et muidu reis liigselt ilma teravate elamusteta ning odav oleks :(.
Suundume bussile, et sõita teise terminali. Leiame endale kohvikus koha ning mina Tiinaga suundume pagasit ära andma. Kõik laabub. Kohvrid ära antud, suundume kohvikusse tagasi. Ema-isa istuvad vaikselt laia taga. Kuna koju saabume alles õhtul, suundun toidu jahile. Esimene repertuaar on okka see, et ei mina küll süüa taha. Ignoreerin seda sääaepininat ning tellin 4 võikut ja isale veel lusaks ka crossainti. Üle ei jää muskit.
Läbime turvakontrolli ning sätime ennast istuma. Väravasse veel ei saa minna, sest selle kohta info lihtsalt puudub. Lõpuks avaldatakse ka see. Kui väravasse saabume, siis on juba suur saba ees, kuigi lennukit veel ei boardita. Saame veel terve 20 minutit umbses ja palavas koridoris oodata, enne kui lennukile saame. Ei hullu. Lend kulgeb viperusteta. Kui viperuseks mitte lugeda kõmakat, millega meie teraslind Tallinnas maandub, hea et keel polnud hammaste vahel, muidu oleks suure tõenäosusega sellest tüki välja saanud :).
Telefoni sisse lülitades avastan sõnumi ehitajalt, et koridoris jäi tapeeti puudu. Kurja, aga no oleks võinud hullemini minna. Seeeest on laed taas kenasti valged ja suures toas tapeet korralikukt seinas. Samuti on magamistuba saanud pisut värskema ilme :). Nii on päris tore remonti teha, et anna võtmed ning lased ise kodust varvast:).
Õhtul mööbeldan veel isaga, et mööbel tagasi omake kohale paigutada. Ema ja Tiina olen köögis askeldama pannud, et miskit puka päeva lõpetuseks veel hamba alla saada. Nagu muuseas lubame endale veel pudeli valget veini, et "maandumine" nii järsk poleks :).
Oli vahva, kuigi pisut töine (minu jaoks) puhkus. Kummardan sügavalt, Prantsusmaa, heada emotsioonide ja ilusate mälestuste eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar