Lõpuks vean ennast siiki üles ja akna juurde ja minu üllatuseks on suurest linnaväljakust ning kohvikutemerest muundunud ühtäkki tiruolats :). Seda tuleb hiljem vaata minna, igatahes. Mina veel lebotan pisut, kuid köögis virgad askeldajad juba toimetamas. Meil tuleb teha tagasi(üle)vaade oma külmkapi menüüst, sest selles on nii mõnedki asjad, millega me kaugele ei purjeta.
Täna hommikune laud pakub meile omletti, suvikõrvitsat, röstsaia pasteedi ja kitsejuustumäärdega, jogurtit ning kurki-tomatit. Loomulikult on laual ka eile õhtul tehtud salat. Lisaks kohvi-tee ja rohkem ei oska justkui miskit tahta. Kui oleme hommikusöögi lõpetanud ning nõud pestud-kuivatatud ning kohver ka kokku pakitud, siis võtame Tiinaga suuna turule. Sda kõike ei saa ju üle vaatamata jätta. Jalutame lettide vahel ja kuuleme aga kaupmeeste tervitusi ja pakkumisi. Mis sellest, et neist aru ei saa, aga kes ütleb, et peame neist aru saama :).
Valdavalt on müügiartikliteks puu-ja köögiviljad, sekka ka vorste ja juuste. Saame iga natukese aja tagant maitsta. Nämmmmm... Puuviljad on ilusad ja suured. Kõnnin aga ringi, silmad rõngas. Vaade on päris sõnuseletamatu. Ostame esmalt ühe praetud maiuse. Eks kodus proovime. Klõpsutan aga vahelduseks pikte ning ohetan ja ahetan igal sammul. Vähe on kaupu, mis meeli ei erutaks. Ühel hetkel jõuame leti juurde, mis müüb lihakraami. Väikeseid vorstikesi. Saame loomulikult maitsta ning silt kõneleb, et mõistliku raha eest saab kenakeše laadungi. Loomulikult soovin sooritada ostu. Onu leti taga ei pursi mitte ühtki sõna inglist, kuid õnneks on ta piisavalt nutikas, et endale appi kutsuda üls pea kümnene tulevane kaupmees. See oma piiratud sõnavarage selgitab meile hinna kiiresti ning siis on selge, et läheb kaubaks. :). Palun endale veel ühe latikese vorsti ning ku kõik arved klaaritud, saame edasi jalutada
Enne veel kui koju suundun, astun meie kohvipoodi sisse, et arve tasuda. Räägime pisut käte-jalgadega, et teineteisest aru saada, kuid tegelikkuses kõik sujub. Marsin üles, et haarata kodinad nind taas teele. Anna meie korteriperemehel veel lahkudes võtmed üle ning seame sammud auto poole. Kuk asjad pakitud, suu dun veel viimaseks peatuse,s tagasi, et tankida meiele veinivarusid. Lisaks astun sisse ka poodi, milles olin näinud ühte ägedat kleiti. Eile proovisn ja jätsin ostmata. Täna siiski otsustan kleidi kasuks. Alles seejärel jõuan meile veine ostma.
Tagasi auto juures, olen juba autosse istumas, kuk Tiina isnstrueerib mind tagasi välja tulema ja asutma turuhoonesse. Oh, ma kaotasin südame. See lihade, kalade, vorstide ni g muu hea ja parema lettide ràgastik on aukartust àratav. Hôbeniit on aga suunurgas, kui turule ringi peale teen. Lihad, kalad, juustud, muud mereannid. Karbid, austrid, suured krevetid jne. Tuiskan kiiresti autosse, et siin mitte liga oma meeli ärritada :).
Teeäärtes on täna meeletult päevalillepõldusid. Suur isa on juba õitsenud, kuid on veel ka erekollased põllulappe näha. See on äge vaatepilt. Viinamarjaistandusi alguses paistab, kuid siis jäävad need üha harvemaks. Küll aga hakkavad sekundeerima päevalilledele ka viljapõllud. Nendelt küll saak koristatud, kuid arusaamise siiski annavad. Vaated autoaknast välja vaadates on taas maalilised. Künkad ühel ja teisel pool, külake siin ja külake seal. Prantslased (kuigi vist kogu lõuna-Euroopa) armastab liikluse lahendusena ringteid, meeletult. Neid, mida oleme siin läbinud, on juba sadu ja sadu. Iga mõnesaja meetri pärast kohtud tõenäoliselt ringiga.
Võtame suuna Toulouse' i poole. Linn on suuruselt 4 linn, 1,3milj. rahvaarvuga. Siin on Airbusi peakontor ja lennukitehas, samuti toodavad nad kosmosesüstikute vidinaid. Lisaks on põhilised tegevusvaldkonnad veel IT ja biotehnoloogia. Ilmselt tuleb see asjaolust, et Toulouse on ülikoolilinn, kus linna ülikool asutati juba 1229 ja on tänaseks kasvanud 3ks erinevaks ülikooliks. Linnas on ca 103000 üliõpilast.
Suundume kesklinna ning pärast 1 pisikest ringi, maandume linna kekvälhaku all parklas. Suundume õue. Esmalt teeme kokteilid, nagu-üks-mees joome mojitosid. No mina muidugi ei suuda vastu panna ka šokolaadi fondant'ile. Mmmm, nämm :). Joovastav värskendus sees, suundume infopunkti poole ja hangime sealt endale linnakaardid. Edasi pisikesele jalutuskäigule. Linn on ruumirohke, laiad bullevaardid, heledad paksude seinteda mitte ülearukõrged majad. Nikerdustega rõdud. Taas tunnen, et vot sellises linnas võiksin isegi elada. Linnas on vooklemss jõgi, üle mille on mitmed ilusaid sildasid. Lisaks on ka siin näha paatmaju. Ilus on. Samas turiste siia ülearu palju ei satu, kui siis juhul, kui see teele ette jääb ( nagu see juhtus ka meiega).
Plaanime veel ette võtta pardifarmi, aga kui oleme juba pikalt liikunud, siis hakkab tunduma mulle, et see äkki pole enam täna õhtul kõige õigem liigutus, sest hiljem hotelli jälle tund sõita. Seega suundume otsima oma öömaja ning jätame katse pardifarmi näha, homseks.
Meie koduks täna on kodumajutus Le Cambrou, mis asub pisikeses külas Jouels's Sauveterre-de-Rouergue läheduses. Teeme auringi ümber maja, enne kui panen tähele, et see ongi see õige koht :).
Pargin auto ning suundun asja uurima. Mind võtab vastu majaperemees, kes pursib inglise keelt selluselt, et iga seitsmes sõna on inglise keeles prantsuse keelsete vahel. Onu näitab mulle ette toad ja siis tuleb ise kõiki auto juurde tervitama ning aitab ka kohvreid sisse veeretada. Toad on hubased ja armsad. Seame ennast sisse ja võtame vaikse veerandtunni, kui suundume õhtusööki otsima. Küsin majaperemehelt nõu, kuhu minna ning saan taas käsitsi joonistatud kaardi :). Teele.
Enne veel kui kohale jõuame, peatatakse meie teekond ning suunatakse põllule parkima. Külas nimelt mingi festival ning autosid keskusesse ei lasta juurde. Pargin auto ära ning marsime edasi jalgsi. Õnneks pole kaugele minna. Leiame juhatatud restoranikese vaevata ja istume aga maha. Midagi meil valida tegelikult pole. Tegelikult siiski, bruschetta kate :). Kõige muu käigus jõuab kätte täna esimene terav hetk, kus toimub arvamuste lahknevus, mis päädib sellega, et ema pisardab õhtusöögilaua taga ning mina tunnen end kui vana kaabakas :(.
Õhtusöök lahendatud, p,aanime korra peale vaadata festivalile, kuid avastame, et kõik möödujad seisavad pukas sabas et kuskile päãseda ning meie loobume. Jalutame tagasi autode poole. Tee ääres võib igast aiast kuulda sööginõude kolinat. Siin tundub olevat kell 7 täiesti püha õhtusöögi aeg olevat. Tagasi koju saabudes, on ka meie majapere õhtusöögil.
Meie lahendame veel ühe rose ning siis on aeg vaikselt suunduda õhtustele protseduuridele ja tudule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar