Hommikune äratus taas seeliselt, et kell 7:30 hommikusöök ning 8 start. Kohe laagrist lahkudes võeti tempo üles ja mina lõõtsumas rivis kui täsivõimsusel töötav auruvedur. No aga võtsime oma rahuliku tempo ning spordiklubiga kaasa ei üritanud joosta. Rada suures osas pidi täna lauge olema ning nii see ka läks tegelikult. Vaatamata raja laugusele oli vaja hingetõmbe ja joogipause teha. Päike oli hommikul väljas ja see tegi need lihtsad matkaolud pisut raskemaks. Niipea, kui pilve päikesega pritus mängis, oli meil kuidagi lihtsam edasi rühkida.
Tänane rada pidi meid viima erinevaid vaateid kaema ning lõunaks samasse laagrisse tagasi tooma, siis lõuna, väike siesta ning veel üks tunnine matk vaateid imetlema.
Hommikul õige pisut laagrist eemal, õnnestus meil näha Etioopia hunti. Väliselt meenutas meie rebast, kuigi kasukas oli tegelasel heledamat karva hall. Täna rühkides oma esimese sihtpunkti poole, viis rada meid korduvalt üle ojade, mõned lihtsad, mõned keerulisemad ületada. Tundub, et mina olen veesilmade ületamisel üks suurimad äpusid. Põhiline põhjus ju tahtmatuses märjaks saada, sest siis on jama majas. Igal juhul kõik ettejäävad ojad ületatud said, kuigi kahel korral pakkusid abikäe Kristina ja Urho, kes ulatasid matkakepi näol mulle oma abikäe. Aitäh, head kaaslased. Viimane lõik platoole, kust ümberrringi suurepäraseid vaateid imetleda, oli päris tükk ronimist kivide vahel. Üles-alla, küll neliveoga, küll niisama turnides ning kohati alla ronimist taguots ees. Ja siis kohal. Tegime esmalt puhkepausi, kuidhakkasime kaameraid klõbistama. Vaated muidugi taas peaaegu kirjeldamatud. Huvitav, kas neist ka ühel hetkel väsib? Rohelise toone on rohkem näha kui ma ilmselt numbreid tunnen. Äge. Pärast paarikümne minutilist puhke-, pildistamis- ning muidu imetlemispausi hakasime tagasi minema, et suunduda peagi järgmisele vaateplatvormile (nimetagem seda tinglikult nii).
Rada oli täiesti mõistlik,mjutustasime ja muudkui sammusime.
Kui saabusime kaljunukile, mis oli meie teiseks vaateplatvormiks, siis sealt avanevad vaated tahtsid hinge kinni võtta. Ainuüksi selle pärast tasub see raskuste ületamine ära. Amazing!!! See oli kui teiselt planeedilt. Tegime pisikese snäkipausi ning mõnulesime päikese käes vaateid imetledes. Loomulikult sai hulk pilte klõpsutatud.
Kuid iga hea asi saab ükskord otsa ja nii pidime ka meie laagri poole suunduma hakkama. See oli sisuliselt lust ja lillepidu, sest rada viis meid laugelt allapoole. Kui saabusime oli meid ees ootamas juba soe lõuna. Seekord pakuti pastat ning kartuli shipse. Kõrvale maitses väike õlu ja elu nagu lill.
Pärastlõunal pidi meid ootama ees veel tunnine matk. Meie sooviks oli minna sellele kohe pärast lõunat, kuid meie giid jäi enesele kindlaks ning nii pidi start olema üle tunni pärast lõunat. Meile ei meeldinud see hilisem start tegelikult mitmel põhjusel. Kui juba korra külili keerad, siis ei viitsi enam karke alla ajada ning teiseks on iga päev ca 3 paiku sadama hakanud ning vihma oleks hirmsasti tahtnud vältida. Giidi seisukoht jäi peale ning meie keerasime ennast telkidese külili. Mõnus soe oli telgis ja ei läinud palju, kui uni pele tuli. Magades tundus, et ainult pisikese viivu pärast juba hõigati, et aeg ärgata g minna meie tunnisele matkale.
No ei paistnud see liiga hea väljavaade, sest suurel kiirusel ajas juba pilvi üles, seega meie arvates oli varsti oodata vihma. Kui oleksime kohe pärast lõunat teele asunud, olek me juba tagasi Ja igal juhul kuiva nahaga. Teele. Esiti käis jala jala ette tõstmine ainukt tahtejõu peal ja torisedes. Ei olnud me kuigi kaugele jõudnud, kui hakkas vihmapiisku tulema. Ja oli põhjust ju edasi astudes veelgi rohkem põhjust toriseda. Pool tundi ja mõned vihmapiisad jing olime oma sihtkohas, kuid totaalses pilves, st polnud mingit variantigi miskit näha. Allatulek võttis ca 15 minutit ja üksikute vihmapiiskade saatel. Niipea kui olime telki jõudnud, kukkus tihedat vihma sadama. See andis meile võimaluse telgis puhata ja isegi nagada, kuni pool 7 õhtusöögi aeg käes oli.
Tänane õhtusöök oli ülirikkalik, laual 9 erinevat komponenti. Minu jaoks eriline hitt oli tomatisupp. Samtui tõusis teistest esile paneeritud ja praetud kapsas. Nämm.
Pärast õntusööki istusime taas bandasse lõkke äärde ning pärast seda kogunesime juturingile taas meie telki.
Kell 10 kopikatega tuttu. Homme ootab meid matka kõige raskem päev.
Uued uudised homme.
Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar