Kreeka saared - P1: paadi ootel

Taaskord oleks vist kõige õigem alustada agusihvkalikult algusest, seega hetkest kui sõitsin veel eelmisel reisil Prantsusmaal ja helistas hea endine kolleeg Timo. Meie vestlus polnud ülearu pikk, aga see eest tulemuslik. Nimelt küsis Tim, kas ma oma puhkusejäägi olen ära puhanud. No muidugi mitte. Ja siis saabus kutse puhkusele, Kreeka saartele purjetama. Aega jah sõnaks täpselt seni, kui ta oma jutu lõpetas. Seega Kreeka veed, siit ma tulen :). 

Lend väljub öösel kell 3:30. Tegelikkuses küll pool tundi hiljem on start, aga see pole miskit. Edasine plaan on selline, et lennujaamast korjab meid transfeer üles ning siis viib sõit meid sadavasse, kus peaksime saama oma paadi kätte.

Öine lend nagu ikka on piisavalt nõme, külm on ka, kuid siiski see 3 tundi möödub suhtelislt valutult. Magada ma siiski ei saa nagu ikka lennukis. Kui Ateenas kohal ja ootame oma pagasit, kõnetab mind selja tagant üks hääl. Selle omanikuks osutub koolivend Rando, Nõo aegadest. Tema samuti purjetama. Rando on palju palju meresid kündnud. Oli väga tore törts juttu puhuda :). Tuult purjedesse meile mõlemale. 

Pagas käes, teeme veel kohvipausi lennujaamas ning siis  bussi ja sadama poole teele. Meie lähtesadamaks on Lavrio juhisadam. Saabume kohale juba ca 8 paiku. Pole meil lootust ka mitte veel niipeagi jahti kätte saada. Tavaliselt peaks jahid valmis olema ca 5 paiku. 

Seega kuulame oma "kuudi" perenaist ning suundume hommikusöögile. Hommikusöögiks saame väikse või suure hommikusöögi vahel. Erinevuseks on peekon, kook (mis osutub pikasäilivusega keeksiks) ja mahl. Minu valikuks on väiksem variant. Ette kantud munad on päris vedelad, aga just nii mulle meeldibki. Lubame endale väikese õlle ja tunneme endast hästi :). 

Edasi avastusretkele poodi. Loodetavasti avastame poe, kus on kogu vajalik mant olemas. Esimesena jääb ette Jumbo-pood. Ja siis on meie ees toidupood. Tegemist On suure ja korraliku valikuga poega, ei mingit probleemi oma varude tekitamisega. Esialgu me sisseoste veel ei tee. Oodata veel paati kaua kaua. Veedame aega oma rentija firma konteineri ees ja kohati piinleme. Valdaval enamusel on ju juba üle 24 tunni üleval oldud. Paras pronokkimine käib. Kes laseb silma lausa kinni, kes istub niisama. Ühel hetkel tekib lootus paat kella 3 ajal kätte saada. Etteruttavalt saan juba öelda, et niihästi meil siiski ei lähe :(. 

Igal juhul suundume taas poodi. Kaasas on meil nimekiri, mida vaja. Lõpetame oma ostureisi 5 käruga. Enne kui kaubaauto saabub, pakime ühe käru vähemaks. Kaubavedaja onu kasutab eriti lahedat meetodit, kuidas kärud autosse laadida. Käru nina taeva poole ja siis saba järele. 

Kella 5 tuuris ja pisut peale, saame lõpuks paadi kätte ning viimased ettevalmistused alaku. 

Meie mereratsuks seekord jaht nimega Anemone. Viimased ettevalmistused tehtud ning reis Vahemerel saab alata. Alustuseks viib kapten läbi merejumala meelitamise tseremoonia. Lisaks isandale manustasime meiegi punnsuutäie rummi. Järgneb lipuheiskamise tseremoonia. Loomulikult joriseme nii olulise ja püha toimingu juures ka salmi hümnist. Tunne on ülev :). Täna tuult sisuliselt pole, seega seilame ilma purjedeta. Põristame tänased kolm tundi mootori abil. 

Merel on juba, või siis veel eriti mõnus :). Lovin' it! 

Tänane peatuspaik on Kea saarel. Kea saab on üks Küklaadidest. Küklaadid asuvad Egeuse mere keskosas ja koosnevad kokku rohkem kui 220 saarest, kogupindalaga 2572 km2, mis on suuruse poolest võrreldav koduse Saaremaaga. Enamik saari on muidugi asustamata ja tegemist on vulkaanilise tekkega saartega. 

Kea saar on ca 19 km pikk ja 9 km lai, pindala 129km2. Saare kõrgeim tipp on 560 m üle merepinna. Esimest korda asustati saar juba üle 3000 aasta e.K. Mõni aasta tagasi elas saarel 2455 inimest. Täna on saarel palju siseturismi, sest ateenlased on selle avastanud kui lähedalasuva paiga, kuhu nädalavahetusteks möllama tulla ja kuhu jahi (paadi) reise teha.   Kea jahisadam asub Korissia külas.

Maabumine läheb kenasti, vähemasti minusuguse võhiku jaoks. Meie kõrval on ankrus mitu uhket kaatrit. Suurus on neil võimas. Me tundume olevat kääbikud nende kõrval. 

Pesuvõimalus sadamas on ebameeldivalt lõhnav, kuid saame ka sellega hakkama.

Õhtul võtame sammud restorani juurde, mis asub kõrgel mäenõlva otsas. Vaade on imeline. Tellime endale erinevaid roogi. Kõik maitseb suurepäraselt, kuid kogused on ebanormaalsed. Minu tellimuseks on Kreeka salat ja grillitud kaheksajalg. Nämm :).  Proovime muudkui aga tellitud roogi ning lõpuks oigame ja ägame sellise opmanimaotäie järel. Arve makstud, veereme kodu poole. Üls õhtune väike naps ning tuttu. Loodetavasti saab normaalselt magada. Eilne magamata öö mängib muidugi oma osa ka. Homme taas uued veed ja uued sadamad.

Head ööd!