kolmapäev, 21. september 2016

Kreeka saared - P5: seilame taas vetel

Hommik nagi ikka vaikne ja päikseline. Oma koikusse ei tihka liiga kauaks jâäda, see tundub kuidagi raiskamisena :).  Samas ei vaeva hinge miski, kui vedele kuskil värske õhu ja päiksevanne võttes. 
Juba mitmeid päevi pole ma viitsinud isegi peeglisse piiluda. Palun andeks, kallid kaaslased, kui mu kaubanduslik välimus kuidagi kannatanud on. Mind see igal juhul ei piina :). 
Tänane teekond peaks meid õhtuls viima Sifnosele. Sifnos on 73km2 pindalaga, mägise reljeefiga. Saarel pikkust 15 km ja laiust 7,5 km. Kørgeim punkt saarel on 694m üle merepinna.  Elanikke on saarel ca 2600. Sifnose nimi on tõlkes "tühi". Ammustel aegadel olla saarel olnud kullakaevandus. Seega oli saarel rikkust nagu muda :). Millalgi olevat kohalikud Apollonit välja vihastanud ning see olla saart uputanud.  Sellega said ka lõputuna näivad kullakaevandused otsa.  Saar asustati ca 4000 aastat eK. Eeldatavasti oli siingi ottomanide võim, kuid ülearu kõvakäelist valitsemst saarel pilevat olnud. Põhiline ainult maksukogumine, muus osas oli saar suhtelislt iseseisv. Sifnos on piirkonnas tuntud keraamika järgi. 
Kui kõik vajalikud toimingud tehtud, on aeg ennast paadi tekil sisse seada, et lasta päikesel ja tuultel pisut oma palgeid paitada. Eriti luksuslikuks teeb vedelemise jahe joogike. Tuleb tõdeda, täiesti fantastiline kaaslane sellel reisil on mu termostops. Põhiline eesmärk seekord sellel küll hoida jooki külmana ja tops saab selle ülesandega suurepäraselt hakkama. Isegi jää, mis sisse pannakse, ei sula liiga kiiresti ära. Samuti ei loksu miskit üle ääre ega kipu tops ümber kukkuma. Mina oma mõistusega pileks kardetavasti sellisele ideele tulnud, kuid kaptenihärra suunas meie mõtted "õigele" rajale :). 
Lõunaks otsime endale taas vaikse ja imeilusa laguuni, kuhu ennast ankrusse panna. Edasi läheb töö taas sektsioonides: köögitoimkond tööle ja ülejäänud veeprotseduuridele. Tänases lõunamenüüs on spagetid bolognese kastmega. Kõrvale roheline salat. Pealejoogiks kohalik valge vein. Nämm :).  Kõht täis on mul võimalus vette sulpsata. Laua koristamise ja nõudepesu toimkonnast olen ma pühalikult vabastatud :). Nii saan lihtsalt vees hulpida ja mõnsatada. Kuna iga lõbu saab kord otsa, tuleb mul veest siiski välja ronida. Loputan ahtris dušiga soolase kihi endalt maha ning leian endale taas koha jahi tekil päikse käes. Pärastlõunal kostitame ennast kodust kaasa võetud kommide ja pähklitega, mmm. Kauss saab päris kiiresti tühjaks :). Aga väike valge Mesikäpp leiab minu põseski koha. 
Saabume Sifnosele piisavalt vara ja kuna kohe jahisadama kõrval on liivarand, siis on meil enne õhtust pesuringi võimalus veel ujuma minna. Varem selle nädala jooksul pole sellist luksust meil olnud :). Marsime randa ja pikalt kokutamata võtan sammud vee poole. Ehh, see on nii võõras, et pead vette sisse sammuma, mitte ei saa plärtsti sisse hüpata. Vesi muide tundub esiti lausa jahe. Aga pile ka miskit imestada, sest päev vee peal päikse käes on ju keha kuumutanud ja seepärast nüüd 26,7 kraadine vesi tundubki esiti jahedavõitu :). Kui juba sisse saab ja märjaks kastetud, siis on kõik jälle hästi :). 
Sifnose sadam on sisuliselt täiesti tühi. Peale meie loksub kai ääres veel 2 masti. Kai on täiesti uus ja puhas. Huvitav, kas seda paigakest pole veel üles leitud? Või on rannas olev külake liiga väike või on hooaeg juba eriti läbi...? Ei tea, aga meile see sobib. 
Suundume pessu. Kuna kasutada on ainult üks dušš, siis sabatame. Minu järjekord on esimesena käes. Seisan duširuumis, pesen pead ja oi kurja, kuidas seinad kõiguvad. Eriti kõigub maa siis, kui alla vaatad või kui silmad kinni on või kui oled pisikeses ruumis. Huvitav, kui kaua see koju jõudes veel kestab :)?
Täna on meil kella peale minek, st 19:45 on buss, millele vaja jõuda, et sõita suuremasse linna. Linna nimega on mul nüüd tõsised raskused. Algab tema A-tähega ja on ühe jumala järgi nime saanud. Aga kas see oli Apollon (Appolonia) või Artemis vot seda mu peake kinni ei napsanud. 
Leiame bussipeatuse ilma suurema probleemita üles ja ei lähe 5 minutitki, kui buss juba tuleb. Ja meil on kuskil pilte klõpsiv pootsman puudu. Teeme kõvemat häält ning mõned kiiremad sammud, et ta ka kohale jõuaks ning saamegi kõikseemees korralikult bussi. Piletiostuprotsess tehtud (distants on ca 9km ja küsitakse selle eest 1,80 raha), saame ümbrust uurida. Väljas on juba peaaegu pime. Varsti hakkavad eemalt linnakese tuled paistma ja see tähendab, et oleme kohal.  Küsime juhiseid, kuidas linna südamesse saame (kesklinnaks on sellise küla keskust kuidagi naljakas nimetada) ja astume juhatatud rada minekule. Esimeseks missiooniks on taas leida ja valida restoran õhtusöögiks. Leiame endale koha ühel katuseterrassil, kust avaneb vaade kõrvalterrassile ning kõrvalasuvale kirikule. Hmm, täna tundub õhk olevat lausa karge - tegelikult on selles küll oluline roll päevasel päiksel ja õhtul puhuval tuulel ja asjaolul, et me pole tuulevarjus. 
Tllin endale filotaignarullid ning pearoaks lamba. Lammas on potis hautatud ja liha on tõeliselt pehme ja mahlane. Olen oma roavalikuga taas 10sse pannud. Härrased soojendavad ennast traditsiooniliselt ouzo ringiga, meie kilo veiniga :). Kui õhtusöök jba peaaegu et unustatud ja tegelema arve tasumisega, avastame oma naabrusest kassid, kes jalutavad nagu õiged mehed kunagi laual. 
Arved - see on osa meie söömaaegadest, millest kohe peab paar sõna rääkima ja seni pole seda vist teinud. Nimelt saame igal pool ühise arve ja teisiti ju ei saagi, kuna osa tellimusi on ühised. Kreeke keel teatavastu kasutab ju omasid hieroglüüfe ja seega pile see keel meiesugustele loetav :). Seega koos arvega tellime alati ühe menüü, see aitab meil omad toidud ja joogid kokku arvutada (jookide arve ninade peale ära jagada). Aga siis on sageli veel lauakate ja sai, mida on vaja samuti dešifreerida. Nii mõnelgi korral küsime abi ettekandjalt. Siis paneb igaüks oma osa lauale ja kokku oeaks saama ju õige summa. Iga jumala kord on kõik veendunud, et panebad õige summa ja pisut peale ka, kuid paaril korral ilmneb, et justnagu on miskit puudu :). Valdavatel kordadel on siiski kúll pisut üle kogunenud lauale rahatähti. Seega asi töötab:) ja selles osas olin ma esiti pisut skeptiline :). 
Ei saa me oma päeva lõpetada ilma jäätiseta. Minu valikusse mahub seekord pistaatsia ja karamelli maitse. Kaubandusvõrk on juba suuresti suletud, kuiseda siin üldse on ja seega kobime taksodesse, et tagasi koju sõita. Taksod on tõsiselt päevi näinud, kuid valida pole kui ikka tahad koju jõuda :). 
Kodus unejoogid ja siis matile. Homme taas veel:). 
Head ööd!











Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar