Tänane plaan oli sõita esmalt linna , siis võtta hommikune te ja kohv ning seejärel tänane põhiprogramm. Ja selle esimeseks pooleks oli meil planeeritud ei midagi muud kui vahakujude muuseum, Grevin.
No kohe üldse ei teadnud, kui suur ja võimas see siin linnas on, aga ega muidu ei tea, kui ise üle ei vaata :). Oma bussituuril olime saanud ja väikese kupongiraamatu, kus ka vahakujude,uuseumi jaoks -25%ne soodustus sees. See meile meeldis. Vahakujude muuseum asub kohe Hard Rock Cafe kõrval. Ja oma esimese päeva kollasel bussiliinil olime juba sellest möödunud.
Tee ja kohvi joodud, asusime piletisabasse. No see oli üks kõige aeglasemalt edenevaid järjekordi, mida ma eales näinud olen (eks ma nüüd muidugi ka pisut liialdan, aga kannatus sai ju otsa).
Esimesena ootas meid muuseumis peeglite tuba, mis jättis lõpmatu ruumi tunde ja see valguserida, mis siis peeglist vastu vaatas. Siin pole ju miskit vahakujudega pistmist, käis mu peast hetkeks läbi, kuid siis see algas... Kõige esimene vahakuju oli Penelope Cruz.
Esiti pisut kohalikke kuulsuseid aja mis siis, et nied kõiki ei tea, aga see detailitäpsus ja kui tõetruud need kujud on. Lee on ebareaalne :) Varsti jõudsin teatrisaali. Selle suurejoonelisus ja sarnasus tegeliku teatrisaaliga ja siis need kujud üle saali paigutatud :) minu jaoks selle osa vist ainus tuttav kuju oli Maria Callas.
Kindlasti ei suuda ma kõiki tuttavaid inimesi üles nimetada, aga mõned siiski. Teele jäid nt väga muhedas baari stseenis Gerard Depardieu ja eriti cool mees Jean Reno. Seal tegi aega parajaks ka Hemingway.
Presidentide saalis olid kohad sisse võtnud Putin, Obama, Hollande, Merkel. Oma koha olid leidnud ka Elisabeth II, ema Teresa, paavstid Johannes Paulus II ja preagune, kelle nime ma ei suuda hetkel meenutada, lisaks oma valge rätikuga ka Luciano Pavarotti.
Popmuusikute kontserdilaval võis kaasa elada, Phil Collinsile, Jimmy Hendrixile, Ray Charlesile, Michael Jacksonile, Elton Johnile, Lady Gagale, Edit Piaffile.
Spordisaalis olid kohad sisse võtnud Pele, Sebastian Loeb, Zlatan Ibrahimovic, Tony Parker ja veel paar tegelast, keda ma ei tundnud.
Kujud olid kõik oma normaalsuuruses, seega lli tore kõrval seista ja ennast võrrelda.
Kuna kujud olid nii hästi tehtud, siis oli mul pidevalt tunne, et kohe keegi annab alla, pilgutab silma või muud moodi liigutab ennast. Ulme!
Kohtusin veel ka president Sarkozy ja Charles de Gaulle'ga. Veel ka Pablo Picassoga, Albert Einsteiniga, Leonardo Da Vinciga. Siis loomulikult jõudsin oma ringkäigul muuseumi poodi ja tundus, et sellega lõppeski, aga ei....
Kohe ootas meid ees camp moesaal koos Cara Delevine'i, Naomi Campelli, Madonna, Christian Diori, madamePompadouriga. Sinal näidata samal ajal ka moedemme. Külastada sai ka piskiest, kuid ülevaatlikku väljapanekut sellest, kuidas vahakujusid valmistatakse ning milliseid materjale kasutatakse. Olin lausa elevil. See on ikka tõsine kunst. Silmad, hambad, juuksed ja siis samm-sammult näha, kuidas need valmivad. Geniaalne.
Oma kohalolekuga austasid meid ka Brangelina, Mika, george Clooney, Charlie Chaplin, Celine Dion.
Oma koha olid leindnud ka kõik Prantsuse kuningad, ning muud olulised episoodid ajaloost, mõned multikate kangelased ning stseen Hüljatutest, mida parasjagu kirjanikuhärra ( V. Hugo) samal ajal kirjutas.
Kina lõpuni saatis mind tunne, et mingil hetkel uurin niimaoodi sentomeetri-paari kauguselt lihtsalt mõnda elavat inimest :). Seekord läks õnneks. Ei pannud ennast nii piinlikkusse olukorda. Irw....
Muuseumist väljas, astusime sisse muinasjutulisse kommi ja maiustuste poodi. Isegi mina vaatasin selles suu ammuli ringi. Rääkimata siis meie esimaiasmokast, kes oleks soovinud ilmselt järjest absoluutselt kõike proovida ka osta :). Ei saa mainimata jätta, et eelkõige see värvikirevus ja pakendamine oli peamine tähelepanu köitja. Kaasa aitas ka sisenemisel pakutus küpsis, mis oli šokolaaditäidisega, nämm! Taas ei saanud lahkuda ilma pisikese ostuta :).
Tegime pärast pisikese lõuna ning siis suund Notre Dame poole. Teel tegime mõned sissepõikes kaubandusvõrku ja sooritasime ka paar pisikest sisseostu. Kohe ei saa muidu lahkuda ja seda ütlen mina, kes ma kohe üldse ei kvalifitseeru shopahoolikuks ning nende parteikaaslane pole, kui kingapoed välja jätta, aga seni pole ma peale úhe suhtelislt mõtetu kingapoe väisanud. Küll aga jäi mu teele köögitarvete kauplus ja sinna oleks ma vist võinud küll emnast tundideks unustada. See valik oli otsatu. Ostud jäid siiski tegemata, muidu ei saa käsipagasiga ju koju.
Ei saa ju Pariisist siiski nii lahkuda, et Notre Dame'i külastanud pole. Võtsin ennast pikka sappa.ivika ja Emma otsustasid selle vahele jätta. Tundus, et ka see sabatamine võtab va
Gusaasta või paarkuid minu üllatuseks see mitmekümnete meetrite pikkune saba liikus ja seda kiiresti. Seega olin sees juba ca 10 minutiga. Seni teadsin seda ema kirjelduste, raamatu ja teiste kommentaaride järgi ja seepärast oli valmis mitte millekski :). Aga see on ikka võimas. Tume jah, kuid suur ja võimas. Kohati ajas ikka kuklakarvad turri. Taas tunned ennast nagu pisike kärbes seinal. Ja seda räägin mina, kes ma kirikus ei käi ja sellest suurt ei pea. Aga midagi võimsat selles kohas siiski on - äkki ootasin, kohe ilmub kuskilt välja Quasimodo, kes torni võlvide all ringi uitab ja oma kaunist Esmeraldast unistab:).
Ahjaa, tegin kirikus pattu. Helistasin sealt nimelt välja Ivikale, et teada anda, et mingit piletit pole. Seega tulid nad ka Emmaga sisse ja viskasid pilgu peale:).
Kui kultuuriväärtustega ühel pool, siis otsisme endale koha õhtusöögiks ja seekordseks valikuks sai Ivikale ja Emmale õhukesepõhjalised pizzad, mina piirdusin salatiga. Tänaseks veiniks sai meil Alsace'i piirkonna Riesling (tervepudel sellel korral). No oli küll hea vein :).
Ja oligi juba õues hämardumas ja kell juba 10 saamas. Metroosse ja koju. Jooksime veel korra ka toidupoest läbi, sest Emma päevaste võikude materjalid vajasid täiendamist.
Taas kodus. Pesu ja voodi. Homme taas lahingusse. Viimaseks mõtteks oli õhtul kurb noot, sest alles ongi seekord veel kõigest 2 päeva Pariisis. Nuuks. Head ööd ja uute elamusteni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar