Hommikul oli tavaline tööpäevahommikune äratus, lend väljus 9:35 ja tegemist õnneks otselennuga Tallinnast-Pariisi. Kuna tegemist oleks olnud tasulise äraantava pagasiga, siis oli lihtne, sõita on vaja ainult käsipagasiga :). Õnneks on elu õpetanud, vähese pagasiga reisima. Nii ka seekord. Seljakott kokku, selga ja teele. Lend oli valutu ja kõik sujus.
Kuna ei mina ega Ivika pole kumbki varem Pariisis käinud, siis tuli hakata orienteeruma, et linna jõuda ja hotelli check-in ära teha. Esmalt tuli meil üles leida rongipeatus ja siis õige rong ning kõigele lisaks ka õige suund :). Pisut tatsumist ja rongide peatus oligi leitud. Piletite ostmine on siin maal muidugi omaette protseduur, st aeglane. Õnneks küll suhteliselt kaasaegne tehnoloogia, st pole ühtki tädi ega onu kassa aparaadi nuppe klõbistamas, kuid lihtsalt võtab masinal mõtlemine aega. Lisaks ei olnud see masin nõus meile mingit pikemat transpordi kaarti andma, millega oleksime saanud terve selle nädala siin ringi tuuseldada. Aga pole hullu, saime oma pileti kätte ja teele.
Ja siis kohe ka meie esimene vahejuhtum, meie 6 a.-ne preili jäi rongi peale pääsemiseks läbitavate väravate vahele. Emma lihtsalt oli oluliselt kiirem, kui piletit lugev värav. See oli veel eelmisest inimesest lahti, kui Emma oma pileti esitanudd oli ja siis väravat läbima asus. Nagu siin asjad kipuvad pisut pika toimega olema, siis see kurjama värav tahtiski teda hammustada. Aga õnneks oli meil tegemist pigem ehmatusega. Igal juhul kõik reisisellid rongil ja linna poole teele.
Enne veel kui me hotelli saabuda saime, oli meil vaja rong vahetada metroo vastu. Metroo.iin nr 1 on meie koduliin, mis meid linnast toob koju. Meie metroopetuseks on Porte Maillot.
Ja oligi veel viimane etapp, tee hotellini. Vahemaa pidi olema ca 0,5km. Esmalt suundusime metroojaamast ikka valguse poole nagu liblikad öös lambi ümber. Kuna me õue jõudes kohe kuidagi tänavale ei saanud, vaid parki, siis suundusime taas maa alla, eesmärgiga teisele poole tänavat, mida silmasime jõuda. Meie üllatuseks aga hakkas kohe varsti seal maa all ka viit meie hotelli nimi peal, meile teed juhatama :) pisut sammusmist ja oma ajutises kodus me olimegi :D. Hotell, mis meis seekord võõrustab on Hyatt Regency Paris Etoile. Olin lummatud lobbys olnud gladioolide bukettidest. Neid saarekesi on fuajees vist 5 ja igas vaadis on ca 30-40 lumivalget õit, lummav! Käisin lausa esmalt katsumas, kas on ikka päris või mitte, no täitsa päris olid :) Äge!!!
Hotell on suur ja korralik, meie pesitseme 18. korrusel :). Vaade on ilus, niikaugele kui silm ulatub on linn. Oeh, ma juba puhkan ja kaifin absoluutselt igat sekundit! Jee! Hotellist veel nii palju, et meil broneeritud tuba 3-le, st lisavoodiga. Tuppa sisenedes seda lisavoodit muidugi polnud, seega tuli taas receptionit külastada. Lubati voodi tuua.
Tegin kiire pesu ja pikad püksid said seeliku vastu vahetatud ning teele :).
Otsustasime oma koduümbrusega tutvust teha ja asusimegi teele. Eesmärke mitu: ennast kuidagi kaadile paigutada, oleme üritanud olla inimgeps :). Lisaks aru saada, kus on poeke, kus saaks eluks vajalikku, st veini,vett, puuvilju ja muud nipet-näpet. Keerasime umbropsu vasakule ja asusime teele, juba esimese minuti jooksul jäi silma mitu kohvikut-restorani ja grammike edasi ja market. Seega kõik vajalik on väga lähedal. Seega ei saa nuriseda. Maandusime ühes lahedas bistroos. Emma piirdus crossainti ja joogiga, Ivika burksi-laadse võikuga ja mina ( kes ma saia ei tarbi reeglina) maiustasin lõhe, ubade ja salatiga. Nämm. Ja juba me jäime silma ja tekitasime elevust. Nagu ikka, mis maalt pärit oleme ja mis meie pisiprintsessi nimi. Small talk :). Lõpetasime oma eine ja asusime teele, järsku kuulsime kedagi Emma nime hüüdvat. Ümber pöörates nägime, et meie einela poisslapsest ettekandja tormas meile järele, käes valge kotike. Need olid kommid Emmale - from Paris with love:)
Edasi jalutades jõudsime ühe kirikuni. Plaan oli ka sisse vaadata, kuid läbi ukse kiigates tundus meile, et sees toimus matusetalitus. Kui pulma veel läheks kontvõõraks, siis matusele ju ometi mitte. Seega peb see kirik meid ootama jääma. Kuna silma oli juba jäänud market, siis hüppasime sisse ja tegime omad vajalikud ostud :)
Poes käidud, siht hotelli. Pakkisime stuffi lahti ja tegime pisikese siesta. Selleks ajaks oli meile tuppa transporditud ka lisavoodi. Einoh, see oli ikka täitsa kreenis. Igal juhul libised voodist öösel maha, sest ikka väga nähtavalt oli voodi kaldu. Palusime selle ära vahetada või korda teha.
Jalad taas värsked ja meel rõõmus, suundusime taas avastusretkele. Jätkuvalt tutvume oma nn, kodukülaga, seekord suundusime teisele poole. Oleme elamurajoonis. Need majad oma prantsuse rõdudega, mmm. Promeneerisime ja mõnsatasime. Oh ja veel on mainimata, et siin on ju soe ja päike!! Lõpuks ometi saan suve nautida. Möödusime mitmest cafest, küll hakkas õlle järele janutama. Aga olime veel kangemaelsed ega potsatanud õlle nautima. Jätkasime teekonda, tegime Emmale jätsipeatuse ning lugesime taas raamatut (Pariisi) ja uudistasime edasi.
Autod on siin linnas niiiiii pisikesed ja pargitud on umbes sentimeetrise vahega. No ainus võimalus on auto vahelt välja tõsta või siis ainult nii, et esimene rivis alustab lahkumist.
Leidsime teel mänguväljaku ja pooleldi Duracellipreili tegi paar kiiremat liumäe vallutamist. Seejärel suund hotelli poole, aga enne kindla teadmisega istutada ennast mònda tänavakohtvikusse ja klaas või kaks õlut nautida. Mõeldud-tehtud :). Proovisime joogiks Edelweissi, koos sidruniviiluga. Mycket brå ja korralik naistekas. Emma limpisis limpsi ja krõbistas friikaid.
Istud kell 9-10 õues ilma vattideta ja ikka veel on nahk märg, sest soe on. Elu ON lill!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar