Kuna D-maailm on linnast parasjagu eemal ja seal on meeletu rahvamass, siis oli selge, et lõunast võ hiljem sinna minna pole mõtet. Seepärast võimaldasime Ivikale tema kohvitassi hotelli lobbys. Mina muidugi kasutasin võimaluse ära ja manustasin kannukese rohelist teed:) Mine tea, millal jälle saab.
Seejärel metroosse ja paar peatust sellega, et siis Ivika ja Emma saaksid õigele songile ümber istuda, mis neid kohale viiks. Mina ise kobisin tagasi metroosse, et kuskile linna minna ja oma jalutuskäigule suunduda.
Ainus soov tänaseks oli korra veel Notre Dame's käia, kuna eile jäi seal e ringkäik poolikuks, kuna kätte jõudis juba sulgemisaeg.
Hüppasin metroost välja Louvre'i läheduses ja läksin seda uudistama. Sisse polnud plaanis minna, aga see ei tähenda, et maja ennast ei tahaks uudistada. See on ju ikka väga suur ja võimas hoone. Aegu ammuseid tagasi oli see Prantsuse riigipeade residents, st kuningapalee. Iga kuningas olla siis seda lasknud enda äranägemise ümber ehitada, kuni ühel hetkel mingil põhjusel see palee hüljati ja hiljem sai sellest muuseum.
Täna oli päris hea Louvre' i õue peal ringi uidata, sest on teisipäev ja muuseum ise tegelikult suletud. Seega seda muidu igapäevast rahvaste paablit seal polnud:). Ma ikka ja jälle imestan, mida omal ajal osati ja suudeti. Need nikerdused ja kaunistused, see on lihtsalt hingemattev. Tänapäevastel majadel enamasti lihtsalt 4-kandiline kast püsti ja katus peal. Okei-okei, eks see võib ju ebapraktiline ka olla, aga unistada ja ikka on lubatud :).
Pärast Louvre'i õuelt lahkumist suundusin üle Seine ja jalutasin Notre Dame' suunas. Minu teele jäid lõputud tänavakaupmehed oma raamatute ja pildikestega pariisist. Loomulikult ka lugematul hulgal erinevad kujukesi ja muud nodi. Kui hakkasin jalakäijate sillale lähenema, siis hakkasid tänavakaubitsejate valikusse ka tabalukud tekkima. Nimelt silla piirete külge on tuhandeid tabalukke kinnitatud ja ilmselt need otsatud võtmad on kõik oma koha Seine'i jões leidnud. Tabalukke oli seal väikeseid ja suuri, punaseid ja rohelisi, siniseid ja kollaseid. Nimedega ja ilma, kuuläevadega ja ilma. Silma eest igal juhul võttis täiesti kirjuks.
Tänane saba Notre Dame' ees oli vähemalt kaks korda pikem kui eile, kuid õnneks liigub see saba kiiresti ja ca 15 minutiga olin taas sees. Seekord polnud vaja igat nurgatagust uudistada, vaid ainult neid osi, kuhu eile ei saanud. Seega oli täna uudistamiseks altaritagune võlvidealune ja samuti ka oli võimalus sisse põigata varakambrisse, mida ma muidugi ka tegin. Seda kulda ja karda seal. Solmad võttis tagurpidi kogu see sädelus. Liskas veel piiskopide rüüsid, mida on kasutatud mingitel erilistel tähtsündmustel.
Taas värskes õhus oli plaan ka tornidesse ronida, kuid see saba seal oli ka pikk ja kohe üldse ei liikunud. Pärast lühikest nõupida ist iseeendaga jõudsin päris kerge südamega otsusele, et selles sabas ma oma päeva ei veeda. Selle asemel suundusin edasi pisikesi tänavaid avastama.
Varsti jäi minu teele üks imearmas jäätisekohvik. Patustasin siis ühe mõnusa portsu jäätisega. Minu valikuks seekord sai immutatud kirssidega, tiramisu, pistaatsiapähkli ja basiiliku kombo. Nämm-nämm. Kõht ja vaim tangitud, taas teele. Seekord jøudsin oma rännakuga St Germaini bullevardile, mis on siis noobel elurajoon Pariisis. Traageldasin neid pisikesi tänavaid. Mingil hetkel tõid jalad mind taas Seine'st tagasi sellele poolele, kus me enamasti oleme liigelnud. Silm jäi peale kohvikule, kus oli täpselt mind kutsuv väike lauake ootamas. Istusin laua taha ja minu seekordseks tellimuseks sai gurmeesalat foie gras'ga (hanemaks) ja kõrvale mõnus punane vein. Kirjutasin kohvikus blogi, ja vaatlesin möödujaid.
Ma kohe ei teagi, kas olen juba kirjutanud, aga tänavakohvkud on siin enamasti sätitud nagu teatrisaal. Toolid on üksteise kõrval ja vaatavad tänava poole. Esialgu oli pisut võõras aga nüüdseks oleme harjunud ja see on päris lahe:).
Kolasin väiksemaid ja suuremaid tänavaid mööda, astusin paaril korral ka ühte või teise poodi sisse. Õhtul vaatsin, et päevane sammude arv kujunes ca 26000. Enne kui õhtule sain, hakkasid jalatallad pahandama. Neile ei meeldinud mitte minu tänased kingad ja andsid sellest õhtuks valjuhäälselt teada. Aga ma siis sain sellest lasta ennast häirida:).
Kuna Ivika ja Emma olid alles hilja tagasi jõudmas, siis otsustasin tänase õhtusöögi teha Jaapani ainetel - sushiga. Kann jasmiiniteed, pudel valget veini ja suur-suur taldrikutäis sushit. Kui toit lauale kanti, tundus, et siit restoranist on mind vaja käruga välja veeretada :). Aga see oli nii-nii hea. Kohta pidasid jaapanlased ja kala oli no tõesti värske.
Metroo tõi mind tagasi koju õige pisut enne 10t. Panin oma kodinadhotelli ja vahetasin kingad ning jooksin poodi, et veel viimased vajalikud võikuelemendid hommikuks osta. Kui tagasi jõudsin, olid meie rändurid ka D-worldist saabunud.
Emma näol imeline näomaaling ning sellest veelgi suurem naeratus :). Nüüd lõpuks saab ka tema oma Pariisi reisi õnnestunuks lugeda :). Kohale jõudmine sujus kenasti, samuti ka piletiost. Siis valisid nad atraktsioonid välja, mida külastada ja teele, avastama seda maailma. Rahvast oli seal nagu murdu ja iga saba võttis vähemalt pool tundi aega :(
Kõige sügavama mulje jättis Emmale Kariibimere piraatide stseen. See oli selline, mille kirjeldamiseks kippus sõnu väheks jääma :)
Õhtu lõpetasime mõnusa vahuveiniga ja muljetega päevast, mida seekord tuli vahetada, mitte polnud ühised :).
Ja veel üks imeline päevake, mis möödub küll kiiremini kui igal tavalisel argipäeval. Vähemasti tunne on selline. Ja see nädal on möödumas nagu paar tundi :)
Head ööd ja homme taas uued seiklused :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar