Selleks ajaks kui lennuki boardimist üritati, oli mul päeval söödud lõunast parajalt komposteeritud olemine. Seega oli Eret tubli ja sabatas üksi ja mina pikutasin pingi pel, et õigel ajal lihtsalt temaga liituda. Kui see saba ühel hetkel liikuma hakkas, siis toimus see meeldivalt kiiresti. Aga oi, kuidas ma võitlesin iiveldusega.
Lennukis oli taas meeletus koguses lapsi, seega tõotas see mitte kõige rahulikum lend ja arvestades, et Stockholmi jõudmine võtab kirjade järgi ca 10 tundi, siis parajalt piinarikas.
Magasin poole tunni kaupa. Seega ei olnudki kõige hullem tulemus. Õhtusöögi jätsin loomulikult vahele. Igal võimalusel haarasin ainult veeklaasi järele, sest ega lennukis õhuga ka ülearu hästi polnud.
Hommikul ca poole 6 paiku saabusime Viini. See tähendab, et osa rahvast lâks maha, siis toimus vâike lennuki kasimine ja uued inimesed peale. Aga lennuk oli nii enne kui pärast peatust Viinis täiesti täis.
Lend saabus pisut pärast 9 Stockholmi, misjärel oli vaja teha veel passikontroll. Pärast seda aga Tallinna lennu check-in, et saaks suurtest kottidest lahti ja siis kella 6ni saab nina nokkida. Tegime tualetipeatuse, et ennast pikast öisest lennust pisut värskendada. Täiesti inimese tunne tuli jälle peale. Kuna me juba olime õiges tiivas, siis väike Starbucksi peatus. Minu repertuaariks nagu ikka Chai Latte ja üllatus-üllatus, mullivesi. See lausa ootamatu, sest ma teegline mullivett ei joo, see ajab mu lihtlabaselt luksuma, mis kuidagi enam üle ei taha minna. Aga täna oli isu.
Pärast mõningast istumist väike poodlemistuur ja siis taas istuma, sest lundu hakatakse boordima pisut pärast 6.
10 tunnine ootamine selleks, et lennata ca 40 minutit, tundub nii ebaõiglane ja mõtetu. Aga teisiti ka ei saa ju koju.
Lõpuks ometi lennukile pärast pikka ootamist. Koju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar