Ärkasin 7 paiku ja oh imet, õues paistis suhteliselt lootustandev olevat. Hommikused protseduurid tehtud, lugesin veel pisut. Ühel hetkel oli Eret ka valmis ning suundusime hommikusöögile. Pärast hommikusööki pisike uudiste peatus lobbys ja suundusin bassu äärde. Eret jäi veel elektroonilisse maailma.
No ega seda päikest ikka liiga palju ka polnud. Näitas ennast hetkeks ja puges taas pilve taha. Kella 11st pakkis ennast päris paksu pilvekihi taha. Kes kannatab, see kaua elab. Mõnda aega pärast 1 oli aeg siiski kapäikesel end taas ilmutada ja seda sisuliselt nüüd juba nii kaua kui me päikese käes kestsime.
Seega kujunes tänane päev just nii päikeseliseks kui vaja :-).
Ainus ebameeldiv seik tänase päeva juures on see, et õhtul tuleb pakkima hakata. Kuigu see ei tohiks kontimurdev töö olla, seda enam et enamus kotist on tegelikult koos.
Kella nelja paiku sai küllalt enesepraadimisest ja oli aeg minna tuppa pessu ja pisut lõõgastuma. Päev pole veel ju läbi. Pärast väsitavaid protseduure oli aeg ennast taas baaris sisse seada ja ennast mõne lõõgastava joogiga kostitada. Minu viimaste päevade lemmikuks on saanud Caipirinha. Nii ka täna.
Aga oioi, kui aeglane siinne teenindus on. Vahest ajab see kurjaks ja vahel teeb nalja. Eks see sõltub sellest kui suur enese häda on :-).
Viimase õhtusöögi sõime täna taas nn. kodurestoranis. Eret valis taas kevadrullid ja Mina otsustasin proovida loomalihast boeuf a la tartare. Hmm, see taas uus ja huvitav kogemus. Nimelt ei sisalda siinne roog muna. Küll aga oliiviõli, kappareid, laimi ning siis saab ise manustada juurde soola ja pipart. Ja teine imestuse hetk tekkis siis kui adusin, et nad ei paku kõrvale ka röstsaia.
Aga segasin oma roa siis oma tunde jârgi kokku ja manustasin seda koos alguses lauale kantud kukliga. Igati hää maitses see. Ei või nuriseda mitte kopka eest kah :-). Nämmmm.....
Õhtusöök lõpetatud jäi Eret tuppa pakkima ja mina tagasi baari. Siin täna taas elav etendus. Terve pikk lugu Michael Jacksoni loomingul. See nii armas ja kodukootud show. Aga pikalt ei saa siiski ennast välja unustada, sest hommikul vaja startida ning see tähendab pea 2 päeva lendamist ja lennuväljadel aja surnuks löömist.
Igal juhul tahan ma lõpetuseks öelda: Aitäh, Aafrika! Sind külastada oli taas täis huvitavaid elamusi, mida jagus igasse päeva. Sa hoidsid meid, ei sokutanud meie teele ühtki komistuskivi ega korraldanud meile mingeid ootamatusi ega ebameeldivaid üllatusi. Minu südames on Sul jätkuvalt väga eriline koht. Ma ei julgeks välja lubada, et külastan veel samu riike, kuid see et, Sind varem või hiljem taas külastan, hetkel ei kahtle.
Veelkord aitäh ja uute kohtumisteni tulevikus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar