laupäev, 19. juuli 2014

LAV - Tansaania P31 - Ronimisharjutused mööda püstloodis seina

Tänane hommik ei pidanud algama liiga vara. Äratus pidi olema kell 7.15 ja teele asuma 8.30 ja 9 vahel. Tegelikult asusume teele 9.21. 

Täna oli mäel esimene öö, kus mul polnud kordagi külm. Olin õhtul jalga tõmmanus 2 paari sokke ning selga sooja pesu ja lisaks veel ühe särgi. Fliis oli kohe magamiskoti kõrval valmis, juhuks kui on külm. Eret vaeseke võitles külmaga ja otsis samuti öösel veek teise paari sokke jalga. Hommikul oli ta siiski suhteliselt külma võetud näoga. 

Ees pidi meid ootama ca 45 minutit kuni tund järsku seina. Järsk sai täna uue tähenduse :-). See oli püstloodis ronimine. See oli unustamatu kogemus. Adrenaliini voolas veres nii et mühises.  See oli esimene kord, kus rajal tekkis ummik. Kuna ronida sai ainult ühte rada pidi ja kandjad oma lõputute kodinatega olid samas sabas, siis vahepeal seisime tükk aega, et neid läbi lasta.  Kandjad muide käivad sisuliselt sama rada. 3ndal päeval saavad jätta ühe 4600m nuki võtmata ja viimasest baaslaagrist nad enam kõrgemale ei roni, aga muidu teevad selle hulluse kõik kaasa. Seejuures on neil turjal lisaks isiklikule pagasile veel 20 kilo. Selle 20kg kuju on väga erinev. Alustades korvidest, lõpetades laudade, toolideni, mida kaasa veetakse.

Me ikka veel ei jõua ära imestada, et mõnede jaoks taritakse üles kaasa ka peldikud. Nagu siin kive ja põõsaid vähe oleks, mille taga ennast kergendamas käia. Aga issanda loomaaed on ju lai :-). 

Tänane kõrgeim punkt oli 4200m üle merepinna, Barranco Wall. Vaated jäid täna nigelaks, sest olime matkamas pilvede sees. 
 Imeline maailm on meil - telefoni levi oli seal üleval suurepärane ja nii sain endast ka ilmselt juba pisut muretsevatele vanematele elumärki anda.

Laager on meil täna Karanga Valley 3930m kõrgusel. Kui kohale jõudsime, siis tuli kerget uduvihma. Õnneks märjaks meil siiski ei õnnestunud saada :). Kui kohal, pesime ennast pisut puhtamaks ja kobisime telki traditsioonilisele päevaunele.  
Mõne aja pärast oodati meid lõunale. Toit on ka siin traditsiooniliselt maitsev, kuid portsjonid on ebanormaalselt suured. Mul ei tule meelde ühtki toidukorda, kus oleksin oma taldrikutäiega hakkama saanud. 

Õhtupoole pidime minema veel väikesele jalutuskäigule, kuid kuna vahepeal oli hakanud tihedat vihma sadama, siis Caspar meid telgist välja ei ajanud ja õhtune jalutuskäik jäi ära. 

Homne päev viib meid laagrisse 4600m kõrgusele, et siis öösel alustada kolgata teed tipu poole. 

Statistikahuvilistele:  täna olime rajal 3 tundi ja 18 minutit ning meie läbitud distants oli 4,71 km, samme selle distantsi läbimiseks oli vaja teha 8300.









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar