kolmapäev, 9. juuli 2014

LAV - Tansaania P21 - Taas veretul jahil

Tänane hommik pidi algama taas 7.30. Mina vaatasin kella juba hetk enne 6. Ja sealt edasi vähkresin. Kange tahtmine oli vetsu minna. Kella 7ni kestsin ja siis ajasin endale siiski kargu alla, sest emake loodus oma kutsetega on tugevam kui mina. 

Hommik oli suhteliselt jahedavõitu. Tõmbasin kampsiku peale ja uuele päevale vastu. 
Tänane plaan oli käia game drivel kahes osas. Hommikul üks ja õhtul teine. Hommikul laagrist välja sõites oli päris vilu. Selga tõmbasime endale pikkade varrukatega riided, sest muidu oli suhteliselt jahe. 
 
Hommikul tervitas meid koduõuel piison, kes nosis rahumeelselt meist ca 10m kaugusel. Telle asununa oli täna esimeseks tervitajaks úks eriti jämeda londiga isane elevant. Võhad igavesti jahedad ning pikad. Jalgsi ei tahaks selle vennaga küll kohtuda. No ega see autogi suurt abios oleks, kui ta ikka kuri oleks olnud. Aga ei olnud, krõmpsutas auto kõrval puus ja siis otsustas auto ees mööda teed edasi astuma hakata. 

Täna jätkasime taas gepardi otsinguid. Pikalt-pikalt, aga need kurivaimud ei ole ennast nõus meile ikka niisama näitama. 

No aga kui gepardid pirtsutavad, siis ühel hetkel esitles ennast terve 7-pealine lõvipere, kes magas ühe puu all ja ei arvanud külastajatest mitte mõhkugi. Tegelased olid rohu sees nagu lestakalad. Aeg-ajalt keegi pisut kohendas asendid ja õige harvadel hetkedel kinkis mõni lõrr meile seda rõõmu, et tõusis püsti ja vahetas asukohta ning siis sättis ennast uuesti teiste vahele pikali maha. See vaatepilt on ikka võimas. Oleks vist võinudki sinna jääda. Kui päike madalamal juba ja päevasoe enam nii ei põleta, siis on nad ju oluliselt ärksamad ja ehk poseeriksid paremini. No aga ahneks ei saa ka minna.

Lõunale tulime tagasi laagrisse ja tegime siin väikese siesta, enne kui uuesti seiklema. Lõunaks valmistas Yahaya meile kerge salati ja puuvilju. Kuna õhtuse tuuri eel oli veel aega, siis rookisime ennast aga pävlade väele ja päevitama. Ei saa ju kunagi Aafrikast naasta valgena. Köögis toimus kibekiire töö, seda küll teise suur gri tarvis, kes laagrisse õhtul saabumas on. 

Pârast 3 asutasime ennast taas minekule. Võis ju karta, et selle paari tunniga, mis meil aega, enne kui vaja tagasi olla, ikka näeme. Aga vòta näpust. Vantse, hipposid, esinevaid kitse- ja antiloobilisi. No nagu sellest veel vähe. Tabasime ühe magava lõvilõrride hõimu ja seejärel veel mitte úhe vaid lausa kaks leopardi. Ja selle viimase tulevärgi jaoks oli vaja autot liigutada kokku maksimaalselt 100 meetrit. No mida sa hing veel ihkad. Kassid - need on imelised!!!  

Kuna päike juba madalamale vajumas ja seda teeb see siin tegelikult väga kiiresti, siis tuli liikuma hakata. Kurb aga tõsi. Õnneks pole see meie viimane tuur. Neid tuleb veel ja veel. 

Õnneks jõudsime laagrisse enne suurt saabuvat seltskonda ning ka valges. See andis meile taas võimaluse kiiresti pesus käia ja siis õhtut nautima hakata. Täna oli selles laagris meie viimane õhtu, homme teele Ngorongoro poole. 

Täna olen jõudnud nii kaugele, et minu 8 Gb fotoka mälukaart on ennast sisuliselt ammendanud. Seega olen teinud sisuliselt 2800 pilti. Lisaks ka Ereti kaamera pildid, st arvan, et oleme hetkel 4000 piiril. Homme panen 32 gigase kaardi masunasse, mis võimaldab mul teha veel 9999 pilti. Ilmselt seda kõike pole küll vaja, aga parem olla huästi varustet kui nutta :-).  Kodus saab seega hüpersuur sorteerimine ja piltide valimine olema. Seda hetke nagu väga ei ootagi. Aga samas ei sunni see teadmine siin mitte kaaardi võrragi vähem nuppu vajutama.

Täna oli meil õhtusóögiks taas Aafrikapärane toit - ugali. Selle rääkisime eile välja. Mis mõttes meie söögu spagette või muud sarnast ja loobugu heast kohalikust toidust?!














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar