Aga tegelikult hakkas hommik kella 6 ajal kui Eret ja Yahaya jooksma läksid. Eile käis see norimine ja väljakutse esitamine, no ja siis lõpuks Yahaya allus provokatsioonile ja nõustus Eretiga hommikusele jooksule minema. No ega muidu ilmselt nii suurt sündmust polekski tehtud, kuid härra enda sõnul kõva sportlane :). 5,5 km otsa nad siis hommikul maha jooksid.
Muidu kulges eilne päev Ereti sünnipäeva tähe all. Või no õhtu. Hommikul liikusime Eyasi järve poole, kus pidime peatuma Bushmani campsidel. Ja õhtupoole oli planeeritud jalutuskäik järve ääres.
Saime läbida jälle hulga kilomeetreid eriti tolmust kitserada. Sellist tolmu polegi veel seni näinud. Suu ja silmad seda imepeenikest tolmu nonstop täis. Lõpuks keerasime ühele laagriplatsile, vaatasime selle üle ja seejärel tehti otsus sõita veel ühte lähedalasuvat laagrit vaatama ning siis pidime otsustama, kuhu ennast sisse seada. See teisena vaadatud laager osutus siis tänaseks meie koduks. Lahedad duširuumid on siin, seinad okstest ning vee äravool läheb otse õue. Sama oodi on kraanikausiga, aravool otse maha. Lahe on vahelduseks selline metslase elu :-).
Laager püsti ja pisut taas päikesevanni võetud ning lõuna söödud, jõudis kohale ka meie giid, kellega pidime minema järve avastustuurile. Järv on ka täna täitsa olemas, kuid mitmekordselt kokku kuivanud. Üle 3-4 aasta pidi järv täitsa ära kuivama. Pinnas on soodasegune ja kohati on all eriti kleepuv mudakiht. Seal me siis turnisime koos giidi ja Salimiga ringi. Kuna järves on kalad, kuid järv aeg-ajalt täiesti ära kuivab, siis sain teada, et kalad pidid munema oma munad muda sisse ja kuna see püsib enam-vähem niiske, siis nii pidid ka kalad need kuivad aastas üle elama.
Järve ääres patseerides leidsime endale ka lõbusa tegevuse. Nimelt mängisime jalgpalli. Leidsime sealt mingi palmi viljad, mis meenutavad kookospähkit, kuid seda siiski teps mitte pole. Oi seda lapselikku lusti - seda kohe ikka jätkus päris pikalt. Rääkimata lõbust, mida see pakkus.
Tagasi laagris, käisime kordamööda pesus. Eret arvas esialgu sellega koos, et sellega ongi päev õhtule saamas. No ei, seda ei saanud ju lasta juhtuda. Ikkagi sünnipäev. Olin juba mõnda aega enne reisile tulemist palunud abi, et talle sünnipäevaüllatus teha. Kuna mulle midagi muud mõistlikku, kui üks korralik õhtusöök lähedalolevas lodges ei pakutud. Juurde loomulikult ka ikka tort ja šampus. Selle lõin ka lukku. Meie murjamid käisid, sellel ajal kui meie pesuprotseduuridega tegelesime, seda kohta üle vaatamas. Andsin Salimile kaasa ka kodust kaasa toodud tordiküünlad. Kuna tegemist oli numbriga küünaldega, siis oli ka oliline seletada ja meelde jätta, mis pidi need numbrid sel olema peavad :-).
Kella 7 ajal läksime siis piduõhtusöögile. Meid võeti vastu Tindiga Lodge'i restoranis soojalt ning juhatati lauda. Ise me miskit tellima ei pidanud, v.a. joogid. Meie saabudes oli kogu restoranis romantiline küünlavalgus, aga mitte et sellel mingi eriline tähendus oleks olnud, vaid elektrit lihtsalt polnud.
Tellisime pudeli valget veini ja saimegi Eretile palju õnne sünnipäevaks soovida :-). Esimese roana kanti lauale kõrvitsasupp. Maitses see hästi. Pearoana pakuti meile loomaliha hautist, riisi ja köögiviljadega. No oleks üllatav, kui see ei oleks maitsenud :-). Edasi istusime pikalt lauas ja lobisesime maast ja ilmast ja aeg muudkui lendas. Ainus, millega meid vahepeal kostitati, oli jutt üllatusest.
Ühel hetkel tuli kelner meie laua juurde ja palus Ereti endaga kaasa. See tegi mind korra ärevaks, sest ttekkis tunne, et äki neil mingi organisatoorne küsimus, aga seda poleks nad ju pidanud mitte Eretilt küsida. Läks veel pisut aega, enne kui miskit juhtuma hakkas :-). Enne veel aga palusid Yahaya ja Salim mul kaamera valmis panna.
Õuest hakkas kostma laulujoru, mille saatel siis sisuliselt kogu teenindav personal koos Bushmaniks riietatud Ereti ja tordiga saabusid. Minu üllatuseks küünlad tordil ei põlenud. Küsisn Salimilt ja seepealepakuti tikke Eretile, et ta küünlad süütaks. Me siis koos seletasime, et see käib vastupidi - teised süütavad küünlad ja sünnipäevalaps puhub need ära. No sai seegi tegu tehtud :-). Loomulikult ei saa ju üks,i korralik sünnipäevapidu ka ilma kihiseva joogita hakkama. Ega meie prazdnik mingi kehvake olnud, ka meil oli mullitavat jooki. Taustaks jorisesid kohalikud järjepidevalt, kõvasti ja valesti sünnipäevalaulu ka laulda. Jällegi meie jaoks enneolematult anti kihiseva pudel ka Eretile pihku, et ava, aga selle töö jättis ta muidugi teistele. Tort, mis oli Ereti jaoks valmistatud, kandis lisaks küünaldele ka nimelist sünnipäevatervitust :-)
Kuna meie kõrval laudades ol veel külalisi, siis pakkusime va kihisevat teistele. Kummaline oli muidugi see, et enamus selle peale põgenes. Ainult üks paar ilmselt Itaaliast jäi kohale. Neile pakkusime siis nii mulliga jooki kui ka torti. Torti jagus muidugi ka teenindavale personalile, sest see oli tõesti suur, kuid ka maitsev. Märkamatult möödusid nii mitmed meeleolukad tunnid. Loodetavasti jäi päevakangelane rahule. PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS, ERET!!!
Ah jaa, ei saa ka mainimata jätta, et tänane õhtu oli küll pisut tuulisevõitu, kuid lausa soe :-). Tavapäraseid vammuseid polnudki vaja. Hurraa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar