Ja siis oligi aeg teele asuda. Täna pidi meid ees ootama suhteliselt järsust seinastnüles ronimine ja eeldatav aeg 5-5,5 tundi. Caspar, meie giid jäi esialgu meist maha, et vaadata üle, et kogu laager kokku saaks korralikult pakitud. Kui kandjad ka teele asunud oma kandamitega, siis järgnes ta ka meile.
See tõesti oli sein. Kohati tuli otsida lausa tuge kaljudest, et ennast edasi tõmmata või siis mitte kukkuda. Üks koht rajal oli eriti selline, kus abigiid lausa ütles, et me jälgiksime, kust ta kinni võtab.
Tempo oli päris aeglane. Tegime möned peatused teel, kuid mitte ülearu palju. Vaikselt aga kindlalt liikusime edasi. Küsisime aeg-ajalt ka seda, kui kõrgel me juba oleme, aga esialgu ei tahtnud number ikka kuidagi kasvada.
Oleme juba pilvepiirist kõrgemal ja mägi juba täiesti esitleb ennast. Vaated on juba hingematvalt ilusad.
Ühel hetkel, kui pisike väss hakkas juba uksele koputama, küsisime uuesti Casparilt, et kui palju meil minna veel on? Oh seda rõõmu, sest olime just sellel hetkel omaänase kõrguse saavutanud ja olime selleks hetkeks tõusnud 4100m üle merepinna. Jeeee!!!!
Laager, Shira cave, asub 3840m kõrgusel. Kui jõudsime laagrisse, pugesime telki pikutama. Mõne aja pärast saabusid veekausid, et ennast pisut küürida. Oi me olime täna ikka parajad põrsad :-). Aga oluliselt puhtamaks me siiski saime. Kui pestud, ronisime tagasi telki pikutama. Varsti hõigati meid taas telgist välja, seekord siis lõunale. Söök söödud, järgneb ju korralikel inimestel siseta :). Ega meiegi kehvemad polnud.
Kella 4 ajal aeti meid taas jalgele ning siis oli aeg väikeseks teeks ning siis päeva viimasele jalutuskäigule. Tõusime veel sadakond meetrit kõrgemale, et vaadata ja imetleda vaateid no ja muidugi natuke veel ka aklimatiseeruda.
Tagasi laagris, lobisesime meie giidiga ning ühel hetkel aet kogu käng kokku, et teha üks ühine pilt. Olgu siis öeldud, et meie pärast on mäel 2 giidi, kokk ja 7 kandjat.
Tänasteks parameetriteks kujunes 7400 sammu, 4,2 km ja matkamise ajaks 4.15.
Seni on olemine hea ja ka see 2 päeva matkamist pole mahlu veel välja võtnud. Seega ilma meditsinilise kontrollita võib öelda, et kõik on mycket brå :-).
Aga meditsiinilise poole pealt, meid kontrollitakse igal hommikul ja igal õhtul. Mõõdetakse vererõhku, pulssi, hapnikutaset veres ja igast muud mudru veel. Seni on meid ronimiskõlbulikeks tunnistatud. Hurraa!
Õhtusöögisaalis põleb meil küünal ja puha. Süüa antakse hästi ja palju. Meil jälle pidevad vestlused teemal, et palun ärge nii palju serveerige, see lihtsalt toidu raiskamine.
Niipea kui õhtune söök söödud ja arstlik kontroll tehtud, siis kohe telki magamiskoti sisse. Sest päikeseloojanguga koos on siin paganama külm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar