Eile õhtul tegelesime pakkimisega. Kõik, mida mäel vajama hakkame läks ühte seljakotti ja kogu ülejäänud staff teise seljakotti. Mäe kott sai kenasti kokku ja mahtus kenasti ühte seljakotti ära. Muret tegi hoopiski maha jääv seljakott koos kogu moonaga, sest see seljakotti ei tahtnud mitte mahtuda. Appi tuli siin seljakoti ümbriskott, sest sinna sisse saime toppida kõik vajaliku.
Võtsime ka kiire, kuid see-eest tugeva hommikusöógi ning tegime pärast seda pisut jõuharjutusi, et kodinad kõik receptionisse viia. Eret vedas mäekotti, mis oli suhteliselt mõistlik ülesanne, sest selle sai selga visata ja oli ok. Mina maadlesin maha jääva kotiga. Ps. Maha jääv tähendab siiski seda, et see jääb autosse ja sealt omakorda pannakse selleks nädalaks kontorisse hoiule. Õnneks tuli mulle üks hotelli töötaja appa ja kahekesi suutsime selle pauna ka sihtkohta toimetada.
Tegime hotellist check-outi ja jäime oma giidi ootama, kes pidi meile täpselt kell 8 järele tulema. Minutid läksid, aga giidi ei kuskil. Lõpuks 8.42 auto siiski saabus ja nii meie sõit mäe poole algas. Täna hommikul tundsin ennast päris hästi. Olin öösel korralikult maganud ja ei mingeid muresid ei tundu ud olevat.
Ca 45 minutit søitu ja Machame gate' s me olimegi. Teel oli muidugi hakanud mingit ollust alla tulem ja kõik ümberringi oli justkui siilike udus lugu. Ja vastikult niiske oli ka. Olime hotellist uhkelt teele asunud lühikestes pükstes, kuid need vahetasime vähe pikemate vastu kohe väravasse jõudes.
Väravas ootasime kuni kõik vajalikud protseduurid said tehtud. See võttis aega oma tunni. Vahepeal jõudsin juba ka õhema jope endale selga toppida, sest see väljas valitsev niiske jahedus polnud just kõige meeldivam.
Kui hotellist olime sõitma hakanud, oli väljas 19 kraadi ja lootsime, et kohe- kohe veelgi soojem. He-he-hee, väravas võttis meid vastu 13 kraadi. Machame gate asub 1800 m üle merepinna. Tänane päevateekond pidi olema 1300 m tõusu. Laager, kuhu päeva lõpuks pidime jõudma asub 3100 m üle merepinna. Matk pidi täna aega võtma ca 5-6 tundi.
Tankisime oma veepaagid, täitsime vajalikud dokumendid ning teele. Kogu bürokraatia sai valmis ja asusime liikuma kell 11:23.
Matkates ja kõrgemale liikudes tuletatakse siin igal sammul meelde, et ikka tasa ja targu - pole pole.
Matkarada kulges esialgu vihmametsas. Palju niiskust, kõrged sammaldunud puud. Rada rohis kohati järsemalt üles poole, kord laugemalt. Iga mõnesaja meetri pärast jõime vett. No ja loomulikult tahtsime ka iga natukese aja tagant põõsaid nautima minna, kuid suutsime vastu panna ja käia nn. ametlikes vetsudes.
Natuke pärast 1 tegime lõuna. Kui ma hommikul korra oma lõunakarpi vaatasin, siis oli mokk ikka täitsa pikk, sest tundus, et seal oli saia, saia ja veel saia. Kohale jõudes selgus siiski, et päris nii hull asi polnud, sest karbis oli 2 tükki kana, 2 väikest banaani ning avastasin ka nn burgeri vahelt praemuna koos kotletiga. Pealejoogiks oli mangomahl.
Toit söödud, jätkasime teekonda. Ikka pole pole. Pärast veel ühte pisikest puhkepausi jõudisme oma esimesse baaslaagrisse. Kelle oli selleks ajaks saanud äsja 4. Kui saabusime, oli meie telk juba üleval, kuid madratseid alles pandi sisse. Registreerisime ennast žurnaali. Olime täna esimesed turistid, kes laagrisse saabusid :-). Ei tea, mida see nüüd tähendab, kas oli see ok või tegime endale karuteene järgmisi päevi arvestades, eks see paistab. Loodame et mitte.
Meie tänaseks läbitud distantsiks kujunes10,31km ja rajal olime kokku 4:40. Samme loeti kokku ca 17500.
Pugesime telki, et pisut puhata. Kaua seda lõbu polnud. Esmalt toodi meile kausid sooja veega, saime käed-näod puhtaks pesta. Pikutasime veel pisut ja siis koputati meie koduuksele taas. Seekord oli tee aeg. Tee oli serveeritud meie söögitoas, milleks oli eraldi püsti pandud telk, sees laud ja toolid. Laual suur kandik popcorni ja küpsistega. Õhtusöök pidi olema valmis kell 6.30.
Istusime siis oma söögitoas, nautisime sooje jooke ja krõbistasime popcorni ja küpsiseid ning jutustasime.
Õhtusöögiks serveeriti kurgisuppi, mis oli tõsiselt maitsev. Praeks oli kala ja kookospiimas valmistatud juurikad ning kergelt grillitud kartulid. Magustoiduks banaan ja avokaado. No mis sa hing veel ihkad. Kui siis ainult tuttu :-).
Esimene päev oli üle ootuste kerge. Olin valmis palju hullemaks. Ma tõesti loodan, et meie tänane tempo polnud liiga kiire ja me homme või ülehomme siin surema ei hakka. Mäehaiguse ilminguid igal juhul veel pole. Pea ei valuta, oksendamist ei esine. Seega lootusrikkalt vastu uuele päevale vastu tipu poole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar