Hommikusöök kell 9, mille taga veetsime mõnusa tunnikese ja siis teele. Esimsena võtsime suuna Pisa poole. Meie võõrustaja, proua Manuela, soovitas külastada Pisa asemel Luccat, mis on palju armsam linn, võrreldes Pisaga. Alustada otsustasime siiski Pisast.
Palusin Lonnil meid Pisa torni juurde juhatada. Oma silmaga on vaja see ju siiski üle vaadata, ku ikka nii paganama lähedale on juba tuldud.
50 km ja kohal. Omaette väljakutse oli selles, et kas me leiame torni läheduses parkimiskoha. See on siin ju iga päev parajaks väljakutseks, et oma kalleid ema ja isa mitte ära "küpsetada". Tegime pisikese tiiru ümber kvartali ja ennäe imet, parkimiskoht olams nagu naksti. Päris ausalt öeldes, oleks parkimiskohti ka juba pisut varem olnud, kuid need olid ikka kurjama pisikešd ja ma sulaselgelt pole maailma parim küljega parkija, vaid pigem ikka harju keskmine :). Aga auto pargitud, kohalik murjam juhendas, kuidas autot parkima panna ja jalutama sellel hetkel veel eeldatava Pisa torni poole me olimegi. Minu orienteerumisvõimes esiti küll julgeti kahelda, aga peagi oli selge, et minu arusaamine ja oskused orienteerumisel on täiesti usaldatavad :)
Vaadata taas sellist ägedat ehitust, kis valmis 11! sajandil. Einoh, see onikka uskumatu, millega on hakkama saadud. Ja kui kaldu see torn ikka tegelikult on ja teades, et seda viimase renoveerimise käigus isegi pisut rohkem püsti aeti. Arvasin enne torni külastust, et see ei jäta mulle mingit muljet,sest reegline need eriti vägevad asjad on tindunud mull pigemkeskmikena, siis seekord torn mind ka tegelikult vaimustas. Ja siis veel mõelda sellele, et see on peaaegu 1000 aastat tagasi üstimpandud ja ilma tenikata. Uskumatu. Lisaks on torn oma viltusele olemisele ka ilus :). Kõrval pea sama vana Pisa toomkirik ja babtisteerium. Kogu see komp,eks oma nikerduste ka võlvidega on majesteetlik. Klõpsutasime pilte, kuid siiski loobusime tavapärastest turistikatest, kus ingel-õlal-tegelased torni püsti üritavad hoida ja kuradike-õlal-tegelased seda ümber üritavad tõugata. Piltidega seoses juhtus täna ka pisike ime, nimelt sain lõpuks Kaarini esimest kord pildile. Seda ilma tegelikult äsi väänamata :).
Kolasime Kaariniga torni ümbruses ja uudistasime erinevaid nurgataguseid. Ema-isa sellel ajal kuskil vilus. Väljas oli sellel ajal ca 37 kraadi ja lauspäike:). Mulle see meeldis, kuid paraku polnud me kõik seda meelt.
Kuna trefunksini olimeil veel aega, siis tegime tutvust putkandusega ka nii sain ma endale oma ühevajaliku reisimeene - tassi. Hurraa, rohkem pole sellega oma pead vaja vaevata :)
Kui hakkasime torni juurest lahkuma, saime imetleda veel pisut tänavakunsti. Seal nimelt üks noorsand oma spray-värvidega tegi pilti loodusest - Ulguv susi. Eriti oli vaimusutunud sellest minu ema, kes hiljem veel korduvalt võttis teema üles :). Tore kui mul õnnestub neile miskit pakkuda, mis rõõmu valmistab:).
Taas autos, mis oli sedapuhku kohe eriliselt soe, palusin Lonnil meid edasi Lucca kesklinna juhatada. Lucca on küll pisut uuem kui Pisa, kuid vaat et veel huvitavamgi linnake. Seda (kesk)linna ümbritseb võimas linnamüür, mis omal ajal oli kaitseehitiseks linnale. Majad südalinnas, sh kirikud (mida siinmaal on palju), on nn. teise ringi ehitised, st on ehitatud juba kasutusel olevatest materjalidest. Seeda võib näha ühe kirikutorni küljes rõõmsalt erinevaid kive ja värve :). Ilmselt on mingi eriti hiidne Pippi Pikksukk käinud siin vägesid juhatamas :).
Tegime Luccas tiiru ja lasime ka hea maitsta taas jäätisel. Mina sain taas ühe töökõne teha, kui teised limpsisid jätsi. Aga ega minagi jätsist ilma jäänud, lõpetasin kõne võtsin miksi jätsi ning jalutasime edasi.
Suund kodu poole võetud, jäi meile teele ette market. Pöörasin sisse. Juba sportlik huvi ajas mind sisse, et vaadata, mida siis siinmail väikses kohas poes pakutakse.
Esimese minuti jooksul teatasin, et ma emigreerun. Puuvilja, juurika, juustu, kala ja lihaletid - see sortiment on ikka täiesti uskumatu. Ja nii ebaaus võrreldes meie valikuga. Ja selle sama nimetatud sortimendi hinnatase. Lausa nutma ajas :(. kodus ma ostan paki Mozzarellat sama kallilt kui siin kolmekordse koguse. Suur kamakas parmesani saab kätte ca 7 rahaga. Aga loomulikult pole kõikhinnad nii ilusad ja odavad, sellega ei maksa ennast ka ikka petta.
Poe uudistades ning pisut head-paremat korvi poetades, möödus tunnike imekiiresti. Lõpuks tagasi kodus, tegime pisikese siesta, et siis hiljem õhtustada. Mina, kes ma siestaait eriti ei harrasta, suundusin pisut linna omapead uitama. Eelmisel õhtul pimedas ja ei saanud nii täpselt sotti.
Armas väike linnake, mis mei 2 päeva koduks on olnud. Leidsin eile ka armsa restorani, kus hea valik pastasid ja mereande, jeeee!!
Tagasi kodus, vee alt läbi ja taas riidesse ja sööma. Isa valis seekord lihtsa tomati a basiilikuga pasta, ema nuudlid köögiviljadega, Kaarin lõhega pasta. Mina ei suutnud vastu panna grillitud tuunile. Mm, sattusin taas taevasse, keele neelasin vist kuni varvasteni alla - halleluuja!!
Õhtu lõpetasime veel pudeli veini, juustu, parma singi ja lobisemisega ning värskete spordiuudistega, mida ma netist valjult ette lugesin. Ja tehtud see kena päevake saigi :).
Homseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar