Hommik nagu iga tööpäeva hommik. Äratus kell 7 ja siis pessu ja muudele tegudele. Ainus erinevus selles, et kodust lahkuda vaja mitu korda, st esmalt seljakott autosse tarida, ning siis väike tsumadaan, lisaks veel viimased mammud, mis kontoris sobivad konsumeerimiseks. Nagu sellest veel vähe, kõlgub näpu otsas ka prügikott, et koju saabudes poleks miski ega keski seal iseseisvat elu alustanud :).
Kontoris veel terve pikk nimekiri taske ootel, enne kui ukse saab enda järel kinni tõmmata. Isegi traditsioonilisest võikuhommikust pole mahti osa saada.
Ivika, kallis hind, hommikul toob võikud kohale ja teeb mind veel reisiks ilusaks ka. Pats peas ja pool reisi eeldatavasti hooletu. Kniks, Ivvu.
Kell 6 on lend. Esimese hooga jõuan Münchenisse ja sealt edasi Tbilisisse. Muu seltskond on kas juba eile-üleeile kohal või lendab samuti täna, aga üle Riia. Kuigi eeldatav saabumine on ainult 5 minutilise vahega. Sealt korjatakse meid kokku ja mägede poole punuma. Aga sellest juba homme.
Kell on jõudnud niikaugele, et pean veel kiirkorras lõpuleviima oma ümberkolimise, mida lahkesti lubasin ja juba korra kahetseda jõudsin, kuid ega koht tööd tee :).
Kolimine tehtud, ühe dused püsti. Andke ainult kätte ja valmis. Liimin, lõikan, kleebin ....
Traditsiooniliselt võtab mu neljakoivalise veereva sõbra oma hoolde Siki. Aitäh juba ette tema hella kohtlemise eest.
Asjad koos ja aeg joosta. Lennujaam ootab. Enne veel aga ootab oma audientsi kergendusministeerium ja nii haarangi laualt telefoni kaasa, et multitaaskingut teha ning ministeeriumis aru andmise ajal ka Sikile teada, anda, et kohe saabun oma neljajalgset üleandma. Selle käigus muidugi ka väike põige lennujaama.
Ja siis haaravad mu silmad helendavalt telefoniekraanilt sõnumi, saatjaks Nordica. See ei tõota head!!!?? Avan SMSi ja see lihtsalt lakooniliselt teatab, et...
Teie lend.. On tühistatud. Lisinfo saamiseks helistage numbrile... Ja vabandame ebameeldivuste eest. Pekki. Saan kohmerdamisega valmis nagu tõeline tuulispask, haaran oma koti ja jooksen. Valin sõnumis saadetud numbri ja no ei üllata, satun ootele. Ootan ja ootan. Kohe saab 10 minutit täis. Vahepeal tegelen taas multitaaskinguga ja saadan sõnumit Sikile, et kohe olen kohal, et ta kaasa haarata ning mind lennujaama viia. Mida šal teha annab, ei tea. Aga niisama näpp ninas ka ei saa passida. 10 minutit tiksub ootamist täis ja kõne katkeb. Valin uuesti. Ootan. 10 minutit saab täis, kõne katkeb. Vahepeal anna Sikile teada, et olen kohal ja valin uuesti ning taas ootan. Nüüd jõuan enne kui 10 minutit täis kohale. Haaran oma kodinad ja tegudele. Sikit hoiatan veel enne, et vägagi tõenäoline on, et saabun varsti tagasi. Sest mind ei aita, kui jõuaksin 24 tundi hiljem kohale. Grupp ei oota mind Tbilisis, ei saa lihtsalt. Pole mõistlik, sest kõik teised kohal ja Tbilisist vaja tubli hulk tunde loksuda.
Saba õnneks liiga pikk pole ning võtab ainult par minutit, enne kui kord minuni jõuab. Meel on selleks hetkeks juba rahulik. Vandumine autos, teel lennujaama, aitas. Nüüd on täitsa zen :). Proua natuke klõbistab klahvidel ning seejärel tuleb lagedale pakkumisega, et sab mind saata läbi Riia. Ei või olla. Tundub liiga hea, et olla tõsi. Aga usu või ära usu, nii on. Minu jaoks on just 1 viimane koht olemas. Kui keegi veel vajaks samasse sihtkohta jõuda, siis tema käsi enam nii õnnelik pole.
Paberimajandus võtab veel jupi aega, kuid siis on ned käsitsi kirjutatud hinnalised paberid mu sõrmede vahel ja oleme taas valmis seiklemiseks :). Aga isake või emake saatus, nüüd aitab. Onju. Edasi kulgeme positiivses võtmes.
Lennuni on nüüd küll 4 tundi aega, aga pole hullu. Teen pagasi ära andmiseks ja check-ini tegemiseks pisut kurva kutsu nägu ja voilaa. Saangi sammud turvakontrolli poole seada. See etapp läbitud nagu tantsides ja lauldes ning nüüd võib alata mu eelnevalt kokkulepitud kohting :).
Ei miskit romantilist, ikka töö. Kuna kontoris olin täna sunnitud abipalvele ajapuudusel ei ütlema, kuid abivajaja ka ise Tallinnast kodu poole lendamas, siis leppisime oma töökoosoleku kokku lennujaama :). Nagu ikka, kuis häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal :).
Töö klaasi veini saatel. Faffa. Kui töö tehtud, on pisut aega ka niisama lobiseda. Ja minul minuteid, tunde jälle vähem aega lennujaamas nina nokkida. Jee.
Fred ( jätame meelde - meie grupi juht Gruusias) peaks ka millalgi minuga liituma, sest on samuti hiliste minejate hulgas ja planeeritult üle Riia lendamas. St läheb varsti oluliselt lõbusamalt :).
Siin siis meie teekond, mida läbima hakkame. Punane jupike On matka osa, kollane ratastel.
Homme juba soojas. Ja tutvume Gruusia erinevate väärtusega ja paitame nii igu kui hinge :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar