Kella 10ks saabuvad meile järele 2 autot. Olgu öeldud, et meid on siin 10 ja koos matkajuhi Levaniga 11. Lõpuks pakitud ja teele. Meie autoks on Ford, teine Mitshubisi. Ahjaa, teise auto rool on valel pool, üldiselt on siin selliseid masinaid palju.
Tänane päev kulgeb meil autos. Distantsiks umbes 100km, kuid aega eeldatavasti kulub 7 tundi. Esialgu ei näi see liiga tõenäoline, sest tee on asfalt ja kulgeb normaalsest. Aga ühel hetkel saab see otsa ja hakkame loksuma mägede poole. Tee muutub üha rohkem kitserajaks. Aga vaated, mis meile avanevad on võrratud. Vahet pole, kuhu aknast välja vaatad, üks vaade trumpab aga järgmist üle. Ilus.
Vahepeal saab aga ukerdada üle jõgede, siis teha täppusmöödumist vastutulevate autodega.
Lahe, siin tahaks ise sõita.
Teel teeme lõuna. Lauake katab end igati rikkalikult. Eriti mõnusad on juustud. Laual on meilegi tuttavat suitsujuustupatsi, aga lisaks veel kitsejuust ning lambajuust. Kõrvale ikka veini, millega see hea ja parem alla loputada. Pärast sööki saab kohe kõrval olevas mägijõe kosekeses nõud puhtaks pesta ja sõit võib jätkuda.
Pärast pikka loksumist jõuame Omalosse, misa on nn. Tusheti pealinn. Noh, olgem ausad tegemist on tegelikult küll pisikese külakesega, aga mis sest. Onnid on siin päris ägedad. Kividest laotud ja ka kivikatustega. Inimesi siin talvisel ahal ülearu palju ei ela, mägedes on lihtsalt palju lund ja seepärast liikumine raskendatud, kui mitte öelda, et võimatu.
Omalos külastame vanukaitsetorne. Saame esimese pisikese ronimise teha. Juba on keel vestil, mis siis veel mägedes saama hakkab? Lebotame üleval tornide juures pisut ja siis on aeg tagasi autodesse ennast pakkida, et edasi liikuda meie öömaja poole. Tänane peatuspaik on Külakeses nimega Dartlo. Tuleb välja, et see hotell "G/h Samtsixei" http://www.pikore.com/samtsixe kuulub meie autojuhile. Majake on taas ehitatud kividest. Mingit siduvat ainet kasutatud pole, seinte ladumisel. Katus samuti kividest. Sees tundub olevat piisavalt jahe. See meie esimene jahe öö ja üha külmemaks läheb. Päris pakse vammuseid siiski veel vaja pole. Istume õhtusöögile. Laud taas nagu äke. Ja taas kantakse meile lauale hinkaalid. Need on kodused lambalihast tehtud. Nämm. Need on ikka uskumatult maitsvad. Täna eelistan ma joogiks tšatšat. Tšatša on siinmaal kohalik puskar, mida valmistatakse veini tegemise jääkidest. Iga pere valmistab oma kesvamärjukese ning igal majapidamisel on see eri maitse ning kangusega. Seda pole vaja mainidagi, et ka veini teeb iga pere siin ise ja kogused pidavat olema ikkagi sadades liitrites.
Fred toob taas välja ukuleele koos laulusõnadega, ning läheb lahti. Jorutame päris pikalt. Vahepeal kostitab Levan meid paari Gruusia meloodiaga ning loomulikult arvukate toostidega. Toostid küll suures osas hakkavad juba korduma, aga mis sellest.
Lõpuks paiku 2 tuuris saame tuttu. Kuna toas on mitu tekki peale võtta, siis külm öösel pole. Mõnus on magada karskes õhus.
Homme läheb siis matkaks. Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar