Esimene peatus viib meid kingamuuseumisse, Romans-sur-Isere's. Eile see käik ebaõnnestus, kuid täna väravad kenasti lahti ja oleme külaskäigule lahkesti palutud :). Muuseumis näeb esmalt erinevaid masinaid, mida kingade valmistamisel kasutati. Edasi satume tubadesse, kus on väljapanekud jalatsite erinevatest aegadest, alustades Vana-Egiptuse sandaalidest kuni erinevate Prantsuse kuningate õukondlaste jalavarjudeni välja. Näeb erinevaid materjale, jalatsikujusid, mustreid, värve jne. Mulle avaldavad muljet eriti musketäride kraedega saapad. Üks saabas kaalus ca 4,5 kilo ja no oli ikka pirakas teine. Ühes järgmises saalis on väljapanek moodsatest käimadest. Tuleb tõdeda, et see tuba jätab mulle kõige lahjema mulje. Ja olgu öeldud, et muud toad teps mitte lahjat muljet ei jätnud :). Oma ringkäigul satume ja nn. Ideeautode, st utoopiliste kingade tuppa. Lahe on neid vaadata ja eriti pilguga, et selliseid visandati peaaegu 100 aastat tagasi, st eelmise sajandi 20ndatel. Ja siis tuba 60ndatest pärit kingadega, neid siin ägedaid, kuid üha rohkem hakkab mind kiusama mõte küsimusega, et millised need prantslannade jalad küll olema peavad, kui näidatavad kingad on valdavalt number 37 või väiksemad ning eriti kitsa liistuga. Astume taas edasi ning maandume 20ndate kingamaailma. Appi, siia võiksin ma jääda ning kui need kaunitarid mahuksid mulle jalga, mitte poleks ehk sobivad mu suurele varbale, siis iga teine paar käraks väga hästi jalga. Ja mida oli sellel ajal kanda meie vanaemadel? Lõpetame oma ringkäigu spordijalatsite väljapanekuga. Põhiliselt on siin jalgrattasussid, juurde ka ragbi, vuti ja poksi ketse. Olen rahul, et täna uue katse (seekord õnnestunud :) ) tegime ning tulime kingamaailma.
Edasi viib tee meid Grenoblisse, kis on ühtlasi meie viimaseks peatuspaigaks. Sõidame linna sisse ning Lonni juhatab meid kiiresti Hugo väljakule, kus meie hotell asub. Kuna parkimiskohti siin pile, suundun uuele tiirule. Jääme peatuma väljaku vahetusse lähedusse ja kappan siis asja uurima. Eelkõige infot hankima, kuhu saan auto panna. Onu receptionist juhatab. Toon auto hotelli juurde ja tõstame omad asjad välja. Siis suundume autot parklasse viima, et seejärel linna peale laiama minna. Parkimismaja leiame kerge vaevaga, auto paika panemine oluliselt keerukam ülesanne. Siinsed parkimiskohad on eeiti kitsi arhitekti joonistatud. Kui auto paika saad, on mõlemal pool ruumi umbes 13 cm :).
Esimene peatus on minna sõitma gondliga. Olin alguses tulles pisut mures, kuna Tiina kardab kõrgust. Tulemuseks on aga tõsiasi, et Tiina sõidab gondliga üles nagu mihkel, aga minu kallis isa lööb araks ning keeldub kaasa tulemast. Mis siis kka, teeme naisteka retke 600m trosside küljes. Siin on gondlid munakujulised ja 5 tükki on üksteise küljes nagu pärlikee :). Grenoble on Prantsusmaa kõige tasapinnalisem linn, mis tundub suhteliselt uskumatuna. On ju linn isegi võõrustanud taliolümpiat. Tuleb tõdeda, et nii on. Linn on täitsa tasane, linnakeskus siiski. Päris äärelinnad hakkavad juba vaikselt mägedesse minema. Ülevalt on linnale maalilised vaated. Ilus, ilus :). Klõpsutan hulganisti linnavaateid. Lõppeks peame hakkama tagasi allapoole liikuma ja kogu oma seltskonna jälle üheks liimima.
Seejärel satume ühte imearmsasse aeda. Kõnniteed on piiratud paljude lilledega ning eriti roosipuudega. Jalutan mööda aeda ning torkan oma nina ikka ühte põõsasse ja ikka teise põõsasse. Mõned roosid lõhnavad nii kuis jaksavad, teised on päris kadedad lõhna jagama.
Edasi jõuame plstsile, mille ääres kirik ning kunagine piirkonna parlamendihoone. Sätime ennast kohvikusse jätsile ja veinile. Mina loen aga netiavarustest samal ajal infot linna kohta. Ja nii me seal siis chillime :). Kui mõnsatamine selleks korraks läbi, siis jalutame edasi. Astume siin-seal ka kaubandusvõrku sisse. Leian endale laheda kleidi ( mis on sellel reisil juba 3 isend:)).
Kell on jõudnud sinnamaale, et suundume vaikselt tagasi hotelli. Teeme check-ini ja tarime omad kodinad tuppa. Enne kui aeg õhtusöögiks, jõuame parasjagu 2 rose'd lahendada. Vahetan riided ning jalutame taas linna, et leida endale meelepärane restoran. Uudistame siin ja seal ning lõpuks maandume taas samasse restoran, kus ennust jäätisel käisime. Haaran veel enne maha istumist silmadega ning leian menüüst karbid. Olen müüdud :). Loomulikult just siin me sööme. Ema-isa tellivad suitsulõhega ravioolid. Tiina singi ja juustuga ravioolid ning mina koore-basiiliku kastmes karbid ( ei saa siin ju mingit kahtlustki olla :)). Kõrvale traditsiooniliselt pudel rose'd. Mulle ette toodud rabid on nii lahedad tillud seekord. Seega nokkimist jagub tükiks ajaks :). Nämmm:). Nagu sellest kõigest heast veel vähe, palun taas menüüd ning läheb magustoiduks. Kui pearoad lauale kanti, ei avaldanud peale minu keegi soovi magustoiduks. Nüüd aga, kui uuesti menüüd ette anti, tellib igaüks meist magustoidu. Ma otseloomulikult ei suuda taas vasu panna ühele fondant'ile :). Kui paljude lisakilodega ma siit koju lähen, on esialgu saladus :), aga selle pärast muretsen siis kui kodus olen :).
Tore on ja natuke kurb ka, sest homme tuleb ju koju minna. Ahjaa tänase päeva ning homse koju ineku teeb helgeks tõsiasi, et septembris saab taas päikse alla :). Sedapuhku ootavad Kreeka saared merelt vaadatuna, juhhuuu!!
Plaan on õhtul kohver korralikult üle pakkida, aga taas kodus otsustan, et see hästi küll. Panen ainult paar veini veel kohvrisse. Hommikul vaja veel paar vidinat juurde panna ning ongi klaar. Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar