neljapäev, 11. august 2016

Prantsusmaa - P5: lõputud viinamarjaväljad, vahele ka korralik annus käsitööd.

Hommikul äratus kell  7, või mis ta äratus oli. Uni sellel ajal lihtsalt läheb ära ja vaim valmis tegudeks. Tãna pakime taas kohvrid, sest on aeg karavaniga edasi liikuda. Teeme hommikusöögi ja siis korjame omad kodinad kokku. Maksan arve ning ulatan peremehele paar pakki kodust kaasa võetud komme. Vastuseks tuleb soe aitäh. Kirjutan ka mõned tänusõnad raamatusse. Väga mõnus koht ja kui keegi siia kanti juhtub, siis soovitan soojalt külastada. Seega kordame veel kord üle Bize de la Tour, Remoulins'is.  
Esimesena võtame täna suuna Nimes'i. See on kena linnake. On küll kena, kuid jeerum, kus kesklinnas on tänavaid üles kaevatud. Ei tule meeldegi, et olen kunagi nii ulatuslikku linna tänavaehitust näinud.
Täna hommikune "rõõm" on muidugi olnud Lonni, kes keeldub totaalselt koostööst. Urr.  Õnneks mu telefon on hoopis abivalmim. Aga kinni-lahti tegemine Lonnit ei erguta, seega olen valmis juba ostma endale gepsu. Ega see üle külje maha jookse, kuid nii hädasti seda ka vaja pole.  Õnneks või kahjuks ühtki poodi, kus gepse müüakse silma ei hakka. Hiljem selgub, et Lonni on hakanud kartma, et ma ta lõplikult hülgan ning otsustab viisakalt ennast laadima hakata ning teed juhatama samuti. 
Nimes on avar, ilus linnake, kus ma täitsa näen ennast elavat. Ilusad alleed, rahulik (kui hetkeline ehitusmüra välja jätta). Planeering mõistlik, värvid heledad. Vaatame üle raudteejaama, esplanaadi ja iidse amfiteatri, kus korraldati  muuhulgas härjavõitluseid.  Käin korra otsimas shopingcentrit, mis osutub küll ainult suureks toidupoeks. 
Jalutame tagasi autosse ning võtame suuna ühe kuulsa käsitöölinnaksese poole - Pezenas. Teel saame imetleda lõputuid viinamarjaväljasid. Isa teeb mitmemõttelisi kommentaare marjakorjamise kohta:). Küsin talt, kas vaja auto peatada, et viinamarjaraksu minna, kuid seekord ta siiski loobub. 
Pezenas leian suuema vaevata perkimiskoha ja seekord otsustame ometi ka lõunat süüa. Otsime endale, pesa taguotsade toetamiseks ning asume menüüd läbi töötama. Täna sulaselgelt on salatite päev. Minu taldrik sisaldab Nizza salatit, isal Ceasari salatit ning prouadel kitsejuustuga salatit.  Kõrvale teelime nagu ikka rose'd ja vett. Tundub, et koht on täitsa täis, kui kellelgi tekib mõte jäaätisest. Mõeldud-tehtud. Isa on ainus kes loobub, teistele tellin 2-kuuliga jätsi ja mekutame selle taga. Lõpuks on ikka kerge ägisev tunne :). On aeg tipa-tapa teele asuda.  Linna ja käsitööd avastama. 
Siin on sortiment lai ja veel laiem: nahka, linast, erisuguseid riideid, kingi, keraamikat. Jalutame ikka siia-sinna poodidesse sisseastudes ringi. Nojah, kuni ma siis ühel hetkel leian ühest post keraamikat ja mu hing kipub kinni jääma. Need moonidega maalitud kausid, vaagnad, tassid - hing on haige. Sest no ei saa miskit enam kaasa vedada. Nuuuuks....
Paar pisikest ostukest teeme ja siis on aeg tagasi auto poole liikuma hakata, sest meil vaja täna õhtuks Carcassonnesse jõuda. Umbes 100 km veel minna. Juba paarkümmend kilomeetrit ette kohale saabumist hakkame silmi lahti hoidma, et võimalisel keerata sisse toidupoodi. Meie järgmiseks peatuspaigaks on apartment Carcassonne'i kesklinnas peaväljaku ääres. Vahetult enne linna saabumist on üks kummalise välimusega pood. Pidasin kiiresti kinni ja asusime uurimusretkele. Tagasi saabume terve koti staafiga, enamus küll kõik roheline, aga siiski.
Sõidan linna sisse, et leida üles meie pesa. Oi kurja, siin on tõsiselt kitsad tänavad ja pealegi ühesuunalised. Ja siis äkitselt kohal, aga platsile ma ju loomulikult ei pääse. Isegi tõke on ees, lukuga kinni. Ja kuskil silmaulatuses ennast parkeerata ka pole. Panen isa nurga peal maha, et asja uurida ning suundun ise, prouad pardal parkimist otsima. Saan teha ringi ja teisegi ringi ja veel pisut. Siis leian parkimisplatsi, kuhu leian koha. Pargin auto ära ning suundun platsile, et esmalt ise üles leida ning seejärel meie 2 järgneva öö pesa. Küsin korra juhatust, sest majadel numbreid vähevõitu. Ja siis korjab meid juhatatud baarist noorsand üles. Näitab meile esmalt korterit ja siis joonistab kaardile kõik vajalikud suurused. Saan juhised ka tasuta parkimise kohta ning seejärel võtmed.
Suundume tagasi auto juurde, et oma kodunad ja vanadaamid kohale juhatada. Kolistame siis ennast kohale ja vinname asjad üles. Siis pean minema autot ümber parkima. Parkals uurin automaadist,kuidas see parkimiskord välja näeb. Avastan, et õhtul seitsmest kuni hommikul 9ni tasuta ning siis taas tasuline. Topin mõned mündid automaati ning jätan hoopiski auto paigale. Saabun koju ning avastan siis, et tahvel autos. No ja kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ning marsin taas auto juurde. Vahepeal käin veel korra ka poes, et veel paar viimast ostu teha ning saabun siis lõplikult koju. 
Õhtu veedame taas kerge õhtusöögi ja veiniga. Mõnus-mõnus:). 










Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar