Käin põõsastes ära ja poen tagasi telki toimetama ja pakkima. Kell 8 on hommikusöök. Täna hommikul ootab meid läätsesupp. Maitsel pole miskit vigagi. Surtsame pisut majoneesi peale ja läheb. Kibedamad suud saavad törtsu juurdegi. Mina piirdun ühe portsuga. Tagasi toimetama.
Kell 9 peaks saabuma hobused, aga tühjagi... lõpuks vististi poole 10 tuuris 6ne hoburang siiski saabub, kuid meil peaks olema 10 hobust.
Hommikul oleme omad asjad pakkinud ja siis ümber pakkinud, sest hobuste peale justkui meie kompse ei saa pakkida, et rasked. On nad jee, kui meie oma silma alla satuvad hobumatkajad, kus kompsudele lisaks ka inimene turjal. Aga allume korraldustele ja nii pakime osa oma tavaari sadulakottidesse.
Kella 10 ajal ajame endale seljakotis selga ja anname sellega selgelt märku, et tahame liikuma hakata. Nii ka on. Esitu rühime ikka üles poole. Tõus on laugem kuk esimesel päeval, kuid järsem kui eilsed. Meie metronoom astub ees ja meie, ülejäänud, sabas. Spordiklubi kappab taas ees.
Trehvame rajal ühte hobusemeest ja siis on meil ka selge, miks hobused hiljem saabusid. Lihtne, kaks hobust lihtsalt panid plehku ja käibnende otsimine.
Peagi oleme allika juures, kus soovijad saavad omi joogipudeleid täita ning seejärel minekule. Ees on tõus. Rühime muudkui ülespoole. Teeme aegajalt pause, küll selle pärast, et spordiklubi puhkab ees või joomiseks või ka pildistamiseks. Kui esiti ronime täna metsa vahel, siis ühel hetkel saab mets otsa ning oleme taas avaratel väljadel. Ühel hetkel näeme eemal meie eilseid heategijaid, kes meid jootsid ja toitsid, kui oma nodi hilines. Lehvitame eemalt ja tatsame edasi. Pidevalt tundub, et kohe on tõus läbi ja siis ilmub nähtavale uus nukk ja taas uus nukk ja veel ja veel... See tundub otsatu, kuid ühel hetkel saab tõus siiski otsa. Nii astume edasi juba tempokamal sammul.
Vaated me ümber on lihtdalt lummavad 😊. Tasapisi hakkab rada allapoole pöörama. Mõniaeg hiljem saab kogu grupp taas kokku. Mehed lapivad Lena matkasussi ja muidu teeme energiapausi. St ringi on käimas kuivatatud liha, rosina-pähkli segu, halvaa. Monika harjutab vahepeal Lena teibitud saapanina peal joonistamist. Silmailu pakub meile Beluha ja naabertipud, valdav osa neist lumised. Kurjamakaunis.
Ees ootab meid laskumine laagrisse. Esialgu ei miskit hullu, põlv annab küll oma olemasolust teada, kuid ei miskit hullu. Aga tasapisi hakkab laskumine minema saviliivasemaks, mis hetkel küll tolmab. Aga veelgi enam hakkab laskumine järsemaks muutuma. Tuleb tõdeda, et kuigi rada tolmab, ja see pole just kõige meeldivam, on see oluliselt parem kui sajaks vihma ja sprada oleks tatine. Siis tuleksime ilmselt laskumisest alla taguotsal sõites. Mida edasi, seda püstisem sein ees on. Minu arvates nendes oludes pole laskumine õnneks eriti libe, seega saab tasapisi muudkui madalamale.
Ühel hetkel tunnen, et nii edasi ei saa, põlv on lihtsalt nii valus. Seega tellin meditsiinilise pausi, otsin kotist elastiksideme ja teibin oma põlve sellega kinni. Fred aitab klambrid kinnitada ja siis saame oma teekonda jätkata. Ikka tükk-tükk aega saame sellest seinast alla tulla.
Lõpuks on see läbi! Jõuame alla jõe äärde. Siia jääme täna laagrisse. Käime jõe ääres uudistamas, vesi on taas külm ja märg. Aga siiski korraks seal lobistada pesta on päris mõnus.
Hobuseid muidugi taas pole ja telgile enam-vähem tasase pinna leidmine on parasjagu keeruline tegevus. Aga ma ei tõmble. Las need, kellele see on niiii tähtis, valivad omad kohad ära ja küll ma siis ülejääkidest miskit leian. Ei muuda see minu olemist kuidagi kehvemaks 🤓. Kuna tänane plaanis olev matk on läbi, aga kell mitte veel kuigi palju ning distantsi tegelikult samuti mitte, siis on juba varem sündinud plaan minna vaatama lähedal asuvat koske. Katsun jääda realistiks ja tahtes matka ikkagi omadel jalgadel lõpetada, loobun sellest retkest. Jään laagrisse. Enne aga teeme tee ja snäki pausi. Taas on suuresti toiduks meie endai poolt kaasa toodud snäkid. Erinevat liha, kuivatatud kala, Mart hea hing on meisterdanud taas pasteedileibu. Korralav meeskond lisab lauale paki india pähkleid ja kotitäie küpsiseid. Snäkipaus juba lõppemas, saabuvad ka jobused. Siis otsustatakse enne kose juurde minekut telgid üles panna. Mina oluliselt ei kiirusta. Esiteks jäãn laagerduma ja teiseks pole mul veel kohtagi. Nagu ikka juhtub, siis ka seekord pime kana leiab tera, kuna Fred ja Monika leiavad endale parema pesapaiga, siis nende esialgne valitu jääb kasutamata. Seega saan mina endale koha. Kuivatan päikse käes oma magamiskotti, see tundub pisut niiske. Aga kuivamine vaid minutite küsimus.
Karavan läheb liikvele, mina tasakesi oma telgi juures toimetama. Võtan asja vägagi rahulikult. Käin veelkord jõe ääres, et oma matkasokid puhtaks pesta. Teen ka endale pisut põhjalikuma pesupäeva. Puristama ajab, nii külm on, aga samas värskenadv ja päikese käes soojenen peagi taas üles. Katsetame Fredi kaasasolevaid raadiosaatjaid. Esimest korda võtab ta ühendust, kui olen jõe ääres sokke pesemas ja jõekohin on nii vali, et ma peaaegu ei kuulegi, kui ta ühendust vôtab. Hilisemate seansside käigus selgub, et need katavad kenasti, ilma igasuguste probleemideta ära vähemalt 2 km ja seda metsas. Mis siis veel lagedal...
Tagasi jõudes uurin nii ühelt kui teiselt, et milline see rada kose äärde oli ja suuresti saan vastuse, et oli tugev turnimine kivide vahel. Seega teen järelduse, et oli tark tegu mitte kose retkele mitte minna ja enam see nii hullusti hinges ei sibele.
Ei saa ärugi, kui vaikselt hakkab kodanikke kose juurest tagasi saabuma. Selleks ajaks olen mina telk kolinud. Kuna päikese pilve taha minnes või madalamale laskudes, nii et see enam peale ei paista, läheb päris kiiresti jahedaks.pakin ennast taas sisse ja alles siis lähen telgist välja. Täna podiseb pajas lambalihaga supp 😁. Kõrvale leib. Lisaks oleme korjanud ka terve pisikese annuse seeni, seega hobikokk Fredasub asjatama ja seeni valmistama. Enne veel käib seltskondlik seente hindamine, mis kõlbab süüa ja mis mitte. Mõned seened praagitakse välja, kuid enamus läheb siiski pannile. Tegemist on lõpuks väga maitsva sakuskaga. No ja ega lambasupp kuidagi alla jää. Maitseb imeliselt, kuigi kausis seda pisut vähe. Magustaoiduks küpsist ja šokolaadi ning ongi kõik.
Jututame lõkke ääres ja täna võetakse minu töövaldkond hambusse. Ma üritan paaril korral ikka suhteliselt vokaalselt teada anda, et mul on puhkus ja palun vahetame teemat. Aga no üks küsimus veel 🙄...
Õhtu lõpetame taas paari mõnusa lauluga. Rõõm on see, et õhtu on pisut soojem kui eile. Seega on lootust, et miinuseid täna meile ei saadeta. Homme läheb taas kardetavasti suuremat sorti ronimiseks.
Tänane statistika on järgmine:
Distants - 7,1km
Tõusumeetrid - 237 m
Laskumine - 565m
Aeg - 2 tundi ja 56 minutit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar