Enne veel kui sööma asume, soovime Tanjale õnne sünnipäevaks koos palavate kallistustega. Tee ja makaronipläust naha vahel, sünnipäeva konjak nauditud, peseme omad nõud ja siis tagasi oma urgu. Lebotame ja jutustame. Väljas mingi sagimine käib, kuid mitte selline, mis tõotaks teele asumist... seega on jalad seinal ja hea olla. Kell on 10 ja siis on kell 11, ei miskit. Lõppeks on kell 12 ja siis tuleb kutsung, et viime asjad autosse. Jee, liikuma!
Meile on järele tulnud iidne veokas, me ise peame ronima koos kodinatega kasti. Asju on tõsine virn. Teeme paar pilti, no nii kohustuslikus korras matka alguses sirgete nägudega. Ja siis ronime ise ka kasti. Minek. Ruumi üleliia pole, aga saame hakkama. Esialgu tundub sõit kukgevalt mõnusalt. Jalgadel on täpselt parasjagu ruumi ja ei mitte grammigi rohkem. Istun kasti ees otsas, vastu äärt. Hiljem selgub, et see on päris paras koht. Auto raputab ka loksub, no meie koos sellega. Ühel hetkel auto hoog peaaegu täiesti raugeb. Kiiruseks on tubli 3-4 km tunnis. Et teekond libedamalt läheks, libistame pisut konjaaki ja edasi. Ühel hetkel on Lembit sirutanud ennast nagu hüljes üle keskel asuva kotivirna 😊😊. No see pilt on pea et unustamatu...
Meie teekond läheb ikka üles ja alla, aga pori, see on kirjeldamatu, seda peab
Iihtsalt nägema. Uskumatu muda, minu arvates istus auto põhjani mudas. Muda mudaks, aga see oli nii kurjama libe, auto käitus kohati nagu heaks arvas ( no vähemalt minu arvates). Lõpuks jõe ääres kohal ja ootame oma matka algust. Täna peaks meie taldade alla jääma ca 4 km. Ootame hobuseid, et asjad peale pakkida ja siis teele asuda. Meie kokapoiss Danil asub lõunat valmistama. Ahjaa, vahepeal on selgunud, et täna me jäämegi siia jõe äärde laagrisse, sest jobused peaks saabuma alles õhtuks 🙄.
No aga ega loodusjõudude vastu saa ja nii asume omi telke püstitama. Meil Triinuga käib see nagu üks-kaks-kolm. Aga telk on nii väike, et asju meiega koos telki paigutada on väljakutse ja päris suur. Meie õnneks selgub, et ükd telk on veel üle ja nii me selle kiiresti ka omistame selleks matkaks. Telgid osutuvad täpselt ühesugusteks. Ja kui esiti plaan ühte panna asjad, siis peagi leiame, et lihtsam on majandada, kui ise asjade lähedal ja nii kolime "eraldi elama".
Kui teine telk hakkab püsti saama, hakkab vaikselt vihma tibama. Aga õnneks pole see miski vihm. Lõuna, milleks tatar ühe konserviga. Kõrval otseloomulikult tee.
Oleskleme veel pisut ja juba varem oleme otsustanud, et täna teeme lühikese matka laagri ümbruses. Ei saa me kuigi kaua astutud, kui hakkab pilvi üles ajama ning vihmaga ähvardama. Ja siis müristab kuskil taamal. Ajamekiiresti keebid selga, sest siin ei anta vihmaga kuigi pikka eelhoiatust, kaks piiska ja siis luugid veega korralikult lahti. Turnime veel edasi. Tee ääres rõõmustavad meid nii punased sõstrad kui ka vaarikaid (sõltub muidugi sellest, kes neist viimasest üldse rõõmu tunnevad).
Lõpuks ( mitte üldse laagrist kaugel olles) teeb giid otsustava etteoaneku tagasi laagrisse pöörduda, kuna kõik on mattunud uttu ja nagunii mitte miskit pole näha. No hea küll, mida meie ka teame. Otseloomulikult on seljataga kiiresti selginenud, kui jaba oleme jupi maad laskunud. Siis enam tagasi pole mõtet turnida. Laagris tagasi, jaguneb seltskond kaheks, sest osad veel pisut edasi guljaitama ja osad meist jäävad laagrisse jututama ja Verist Maryt nautima.
Ja taas hakkab vihma tibama. Palume oma saatjaskonnal miskit vihmakaitseks leida, ja ennäe, kaevataksegi välja üks suur koormakile, mida siis seltskondlikult asume ûles panema. Kaau tehtud kaunikene. Meil on katus peakohal ja lõke nina all, elu taas lill...
Neelame poti teed ja siis teisegi. Õhtusöögiks on täna business lunch (loe: kiirnuudlid). Saame oma portsu kätte ja igaüks oma parema äranägemise järgi lisab siis vürtse võ siis ka mitte.
Tulivesi liigub agaralt ringi. Tuleb tõdeda, et suur plasku saab õhtu lõpuks pooltühjaks. Selleises tempos jätkates, seda matka lõpuni ei jagu 😳😳. Ometi ma olin eelmisel õhtul täiesti kindlel, et poole toome mägedest tagasi.
Meeleolu hoidmiseks-tõstmiseks on meil olemas nii kohati juba tuttav vene estraad või siis lööme laulu ukuleele saatel.
Kelle on saanud 11 kopikatega, on aeg tuduks, sest homme ootab meid ees planeeritud distants ning lisaks täna ära jäänud distants. Seega saab olema väljakutsuv.
Unesid ja homme jälle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar