P7: Altai - jõuame Akkemi järve äärde.

Hommik algab taas kell 7. Öö on olnud suhteliselt normaalne. Ei olnud külm ei palav. Minhil hetkel öösel sain siiski kihte hakata vähendama. See on hea märk, et külm pole. Hommikune ärkamine võtab taas mehiselt aega. 8 paiku hallab miskit hamba alla looma. Sööme rahuliku hommikusöögi ja kuivatame seejärel telke ning pakime kodinaid kokku. Lõpuks tulevad ka hobused. Oleme taas oma seljakotte pooltühjana päevaks pakkinud. 

Lõpuks saame 10 paiku liikuma. Täna ootab meid esmalt ees korralik tõus ja siis hiljem laskumine. Õhtuseks sihiks on jõuda Akkemi järve äärde. 

Esmalt turnime üle kivide ja rägastiku, et saada üle jõe. Täidame omad joogipudelid ja siis edasi. Olen täitsa grupi sabas. Ega camelbagi täitmine liiga lihtne pole. Teet pakub lahkesti villimisteenusega abi. Edasi on pinnas totaalne mülgas. Suudan korra ikka peaaegu saapa servani mülkasse vajuda. Õnneks jäävad jalad siiski kuivaks. Ja siis algab turnimine. Minu punt on eespooljuba minemas, seega püüame neid Tiina juhtimisel kätte saada, oi kurja, see ikka tõmbab hinge kinni. Peatun ja lõõtsutan. Ühel hetkel on grupp teinud ees peatuse. Selgub, et Simmo vajab meditsiinilist abi. Matkasaapad on hakanud hõõruma, st käivad kondi peale. Kamba peale siis plaaserdame ja polsterdame jalga.  Pärast sahmimist tundub, et vast aitab ja nii saame oma teekonda jätkata. 

Läheme liikuma nüüd  juba traditsiooniliselt. Meie Tempo-grupp Monika juhimisel. Sõuame mäkke ikka tasa ja targu. Tempomeistrisamm on nii õige kiirusega, et jaksan ilma probleemideta (loe: puhkepausideta) sabas olla. Esialgu turnime puude vahel, seega veeted pisut piiratud, kuid lõpuks jõuame taas lagedale. No taas vaatad nagu elupõnevat loodusdokki, lihtsalt toomaslasmanliku häälehpga teksti pole peale loetud. Seda võimsust lihtsalt peab oma silmaga nägema, selleks pole piisavalt sõnu, et kirjeldada. Lõputud vaated ja avarus. Ilusad mäetipud. Miks see mind ikka taas ja taas üllatab, et mäed on vapustavad. 

Ühel hetkel jääb meile Beebi (kodanikunimega Simmo) "jalgu". Nimelt vahetab ta oma matkasaapaid siiski tossude vastu, sest jalg on juba väljakannatamatult valus. Lõunapaus on väga ilusa vaate, kuid väga ebameeldiva kaldega nurga peal. Lisaks vesine. Urr. No aga saame hakkama. Taas toitume pähklitest, küpsisest, rosinatest. Mart, va ingel kougib seljakorist lati suitsuvorsti ning isüks saab viilu seda hambusse. Mmmm...

Vaikselt hakkab üles ajama pilvi, pakime kotid vihmapakendisse ning asume teele. Ahjaa, Fred ja Mart on hommikust saati tegelenud seenekorjamisega. Kaasas on juba hiiglaslik kotitäis seeni. Valdav osa on neist puravikud. Õhtul on loota taas seenemaiust, paljast mõttest juba tekib hõbeniit suunurka. 

Kui tänasesse tippu jõuame, on teised juba ammu kohal ja suuresti ennast vammustesse pakkinud. Üleval lõõtsub tõsiselt kõva tuul. Kui teised on totaalselt kinni pakitud, siis ma panen peale dressika ja buffi pähe. Miskit muud nagu ei vaja. Kuskil kõmiseb ka äike. Asume laskuma. Selgub, et vihmasadu meieni seekord õnneks suuresti ei jõua. See paar piiska ei sulata meist kedagi. Peatselt alustama vastupidist riietumist. Esmalt keebid seljast, mõne aja pärast muud paksemad kihid. 

Ülevalt alla tulemine on taas suhteliselt järsk, aga pinnas on õnneks siiski hea ja saab suhteliselt kindla sammuga astuda. Laskumist on omajagu, sihiks täna Akkemi järv. Lembitul on täna pidevalt kiire, sest on olemas võimalus, et täna saab sauna. 

Teisel poolel trassil toimub täna kordavalt nõupidamisi. Sisuks ikka, kuidas saada sauna ja milliseid radasid selleks on vaja kasutada. Meie üritame ikka oma "joru" ajada, et rütm kenasti säiliks 😊. Lõpuks jõuame alla jõesängi. Lai ja võimas mägijõgi, mis hetkel küll täitsa kuiv. Tõeliselt massiivne vaatepilt. Mõni aeg varem on olnud õhus lisakäik vaärviliste kaljude juurde. Esiti tundub plaan päris jumekas, kuid mäest alla jõudes on jalad juba päris pehmed, seega loobun kiiresti sellest võimalikust lisakäigust. 

Teeme viimase ponnistuse mööda järve äärt, et laagris ennast sisse seada. Pilved on päris ähvardavad, ja pisut isegi tibab, kui telke üles paneme. Ja siis tuleb ikka korralikum vihm. Poen aga keepi ja pole hullu midagi. Fred puhastab seeni ja seega on oodata taas hüva rooga. 

Lembit, kes on käinud sauna võimalikkust selgitamas, saabub tagasi heade uudistega sauna kohta. Veelgi parem on aga asja juures see, et tal on kaasa kohalikku saia. Õli sees praetud, meenutab pisut Gruusia hatšapurit. Sai väheneb pöörase kiirusega. Kõik ainult matsutavad ja mõmisevad suurest mõnust 😊. Peagi on ka õhtusöök valmis. See pannakse kerisele suhtelisel iiresti, sest juba on käes sauna minemise aeg. Suur osa saunalisi on juba teele asunud. Minek on omamoodi, sest vaheoeal tuleb kummipaadiga ka järv ületada. No ja see paadini minek on parasjagu sopane. Mina olen taas otsustanud laagerduma jääda, kuna mu kepsud on küpsed ja pealegi pisut hirmutab see öine tagasitulek, kottpimedas. 

Kuni Fred ja Mart veel asju paki ad, maiustan ma suure mõnuga seenepot ääres, mis muidu sauna kaasa läheb. No on alles luksus, nämm... 

poen. Arsti telki, kavatsusega pisut kirjutada ja niisama mõnsatada. Aga oh üllatust, kui kuulen varsti laagris tuttavaid hääli, mis on antud hetkel vägagi ülevad. Ilmneb, et lisaks saunale on neil olnud võimalus ka saunalaval õlut rüübata, seenemaiust haugata ning juurde veel sooja saia ka. Mis sa hing veel ihkad😃. 

Väljas on vahepeal veel mitu raksu vihma sadanud,loodetavasti tuleb öö soojem, sest soe ei saa kuidagi öelda. Käin veel tiiru väljas, sest mõni kutse on tugevam kui mina. Tagasi telgis, poensooja pesu sisse ja unele.

Tänane statistika on järgmine:

Distants: 13,7 km

Tõusumeetrid: 869 m

Laskumine: 676 m

Aeg: 6 tundi ja 52 minutit