Mina piirdusin omleti, pisikese jogurti ja laadungi puuviljadega. Lisaks passioonivilja mahl ja kaks kannu rohelist teed. Kuna polnud ju kuskile kiiret, vötsin rahulikult. Istusin, nosisin, lugesin ja vaatasin aknast välja. Ega mul ju veel üleliia suurt arusaama pole, kus hotell täpselt asub, või mis siin naabruses on. Tean ainult, et linnasüdames olen, muu vajab alles avastamist. Aga aega selleks on. Üleüldiselt ei tea ma Dar es Salaamist palju. Esimesel korral magasime Eretiga esimese päeva totaalselt maha, sest olime pikalt reisinud ning enne seda kodus tööga ennast ikka totaalselt rihmaks tõmmanud. Ja siis juba linnast minema. Safarilt ja Zanzibarilt tagasi saabununa meil üks õhtuke oli ja pool päevakest oli, millest päevaksese kukutasimekohalike kommide otsimisele, mis osutus peaaegu missioon impossibleeks :).
Eelmisel aastal sai siin ainult viisa tehtud ning lennujaamast kaugemale ei saanud, sest kasutasime Dari ainult edasilendudeks.
Ehk siis sellel korral tean pisut enam, mis siin on või pole. Autoga sõites olen ma ju pisut siiski näinud. Samas äärelinnadel ja kesklinnal on kardetavasti päris suur vahe. Ülearu korralikke tänavaid ja ammugi tänavate märgistusi siin pole, kuid kui jälgid, siis silm õpisb siiski kiiresti haarama silte.
Hotell asub sadama lähedal. Hommikusöögi toast välja vaadates näen paari suurt laeva, kraanasid ja muid sadamaehitisi. Mõlemal pool kõrval käib ehitustöö. Paremal asuv hoome on kõrguse juba saavutanud ja juba pannakse klaase paika (just, ka siin toimub klaasmajade võidupüstitamine nagu meil koduski). Vasakul pool oleb maja on alles ca 7 korruse kõrguse saavutanud ja alles kerkib. Ja siis nende vahele jääb mõningaid madalamaid maju.
Hotell on selline tore hotell, kus reception asub 11ndal korrusel. Minu tuba on samal korrusel. Restoran-baar, välibassein, jõusaal ja businesscenter aga 9 korrusel. Seega on põhiliselt vaja liigelda 2 korruse vahel.
Kella 10 paiku, kui oma eriti rahuliku hommikusöögi lõpetasin, tagasi tuppa. Nihverdasin miskit vannitoas peegli ees, kui järsku läks lahti jube kohin. Uurima tulles avastasin, et väljas sajab lahinal, valge sein paistab aknast. Selline vihm on siin esimene mida näen. Aga seda on väga vaja. Kõik on nii kuiv ja tolmune.
Panin juba vaimu valmis vihmapühaks, sest taevas paistis ikka madal ja üleni hall olevat. Liiga kauaks seda rõõmu siiski ei jagunud. 15 minutit ja vihm oligi üle jäänud. Hall ja märg siiski.
Kuna on juba nädal aega loksutud safaril, siis on tekkinud märgatav kogus musti riideid. Sest iga päev kulub vähemasti üks särk, vahest ka kaks. Vanade eestlaste joogilaulu ei saa siiski laulde, sest kolme rõivakomplekti päevas pole veel kulunud. Selge on aga see, et pesupäev on vaja korraldada. Kuna ilm oli nagu ta oli, siis polnud ennast üleliia vaja sundida, et pesupäevaga algust teha. Suureks abimeheks kodust kaasa võetud pesuseep, mis küll lõhnab kergelt tõrva või millegi muu kummalise järgi, kuid toimib juba alates sügavast nõuka ajast.
Pesen ja pesen ja pesen ning kui lõpuks hakkab ots peale saama ja pesu kuivama saab, on kell märkamatult saanud juba üks. Pisike siesta ning siis tuvastasin, et akna taga rõdul mingi seltskond tunkedes onusid jalutab. Küll toetavad seljaga vastu akenlt küll kõnnivad mööda. Loba käib kõva saateks. Aeg-ajalt tarisid nad mingit suurt metallkolakat ühest kohast teise. Ja siis kinnitasid seda ja vastupidi. Tundus, et sellega kinnitatu ja julgestati aknaid puhastavat tegelast või ta siis parandas seal miskit, ei näinud ma üle ääre ju, kes seal oli ja mida tegi.
Ühel hetkel said see tegevus seal siiski otsa ja vaikus saabus ja saabus ka koristaja, kes tahtis tuba kraamida. No mis mul selle vastu saaks olla. Oma vajalik kaadervärk kaenlassening bassu äärde lebosse. Vot see on puhkus! Ei,ei see eelnenud nädal,oli kaa puhkus ja isegi rohkem. St kui peaksin valima, kas selline lebopuhkus heas hitellis või metsikutes laagrites, kohati nigelate pesemisvõimalustega ning päevad läbi autos loksudes, siis vastus on 110%, et metsikult looduses. Andke andeks või pange pahaks, aga selle vastu ma ei saa :).
Ilm oli selleks ajaks suhteliselt tuuline, kuid vahelduva pilvega, kord päike, siis pilv.
Nädalaga safaril olen saanud pisut värvi kehale, aga see on ikka totaalne joodikupäevitus. Mitu särki on seljas ja samuti on autos istumisest põlved ja kintsud eestpoolt saanud pisut värvi, muidu ikka totaalselt valge :) Äge :). Ehk õnnestub olukorda pisut parandada, aga pole ju eesmärk omaette.
Kui ühel hetkel nina raamatust tõstsin, hakkas juba hämaraks kiskuma, seega oli kell juba 6 tuuris õhtul. Pakkisin ennast kokku, tuppa pessu ja peatselt oligi aeg õhtusöögiks.
Täna kostitasin ennast indiapärase kana ja naaniga (india leib), kõrvale valge vein ja elu ilus :).
Huvitav rütm tekib siin maal olles. Õhtud on lühikesed ja hommikud varajased. Eks see tuleb ka sellest, et hommikul pool 6 läheb juba ju valgeks ja õhtul kell seitse on kottpimedus väljas. Päeva pikkus varieerub aasta jooksul pisut vähem kui tund. Tänavavalgustusega kipub olema kehvasti. Kesklinnas veel nii hull pole aga suures plaanis see lihtsalt puudub.
Homme taas päev, ehk siis oskan juba rohkemat linnast arvata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar