Pühapäev, 11. veebruar 2018

P13: Singapur ja Kuala Lumpur - tutvun linnasüdamega

Hommikul ärkan rahulikult, ei mingit kiiret. Päev tõotab tulla kuidagi hakitud, sest pean täna kodu vahetama. Uus hotell pole küll kaugel aga ikkagi kolin. Kuna tavapäraselt peab ju ühest enne vãlja kolima kui teisesisse saab, siis olen endale tekitanud tänaseks hilise välja tšekkimise. Siis saan otse teise sisse kolida. See aga võimaldab mul ennast mõneks hetkeks bassu äärde lebosse visata. Nagu tellimise peale on hommikupoolikul pilvitu ilm. Bassu ääres ilutseb suur ja mõnus lavats, kuhu võiks tegelikkuses ikka mitu inimest mahutada. Kuna muid kandidaate hetkel ei paista, siis  vallutan selle. No ehk 40 minutit kestan ja siis on vaja enast vette kasta. Järgmise vee pausi i ei kulu išegi nii palju aega. Aga see pole ju kaugel. 1 paiku pakin ennast kokku ja tuppa. Kodinad kokku ja arved klaariks. Kuk varem uuest hotellist mööda jalutades olin suhteliselt kindel, et vahetan ennast uude hotelli tipatapa, aga nüüd kohver järel lohisemas, ei leia ma kuidagi seda tahtmist, et marssida. Seegaootan taksot ja sõidame uhkelt (äkki) 4 minutit uue hotellini ja seda koos fooride taga ootamisega 🤓. 5 raha küsitakse, mille eest 3 on sisseistumistasu 😁. 

Saan toa kiiresti kätte ja kõik vajalikud instruktsioonid ka. Ja see võimaldab mul nüüd oma tegelike päevategemiste juurde asuda. Marsin lähima etroo peatusesse ja hüppan rongile. Võtan sihiks seekord taas kultuuri, Aasia tsivilisatsiooni muuseumi. Muuseumihoone asub vanade, kuid selle eest majesteetlike hoonete kogumis. Ümbruskond juba on tõsiselt apetiitne, kuid see peab pisut ootama. Enne kultuur ja siis muu lust 😁. 

Lunastan pileti ja siis asun uurima. Taas saan kiiresti pahviks löödud, sest keraamika, mida siin näha võib, suuresti valmistatud kuskil aastal 1600 kopikatega.  Nojah, olgen täpsed, tegemist pole keraamika vaid ikka tõelise portselaniga. Milline detailsus ja küllus. Tegemist pole mingite saviplönnidega vaid tõsiste meistriteosega. Valdavas osas on need esemed valmistatud kõik Hiinas, kuid kui sajandi keskel selle suuna kraanid kinni keerati, hakati Jaapanis ja pisut ka Euroopas, eelkõige Hollandis sarnast käsitööd tegema. Väljas on ka sama ajastu  Indias valmistatud nõusid, kuid olgem ausad, need ei kannata siiski võrdlust. Eriti kui oled neid meistritoeseid juba näinud. 

Samuti on väljas ajastu maale. Vot sellise kunstiga olen ma sõber, mitte modernsete teosega, kus on juskui kana jalgu pidi värvi sisse kastetud ja siis uitama saadetud 😊. Selle aja maalid, kui üldse midagi uriseda, siis ehk seda, et kuigi maal ise on igati draamatu, siis värvide tonaalsus on suhtelislt tume. Jalutan muudkui aga edasi, ühest saalist teise ja uudistan. Kui India nõud olid algelised (võrreldes. 8 gi ma muude dünastiate aegsete  eistritesostega Hiinast), siis mööbel, mis Indias valmistatud... ooh. Seejuures pole mingi hullu kulla-ja-karraga tegemist, vaid ausa puutööga. Edasi jõuan usu ja religiooniga seotud näitusesaali. Mina, Pagan, vaatan selle üle, kuid värinat see ei telita. Aga uhke on see siiski, ei makse nüûd arvata, et lahja väljapanek. Kindlasti mitte. 

Külastan ka teadlaste ja õpetlaste saali. Siin ootab mind ees imepeen joonistuste väljapanek, mida teadlased Mingi dünastia hiilgeaegadel nikerdasid. See imepeenike ja detailne täpsus. No kuku pikali! Kuidas see võimalik oli? Mul oleks luupi ja krt teab mida veel vaja, et nii imepisikest ja peenikest detaili joonistada. No ja ärme isega alusta, et joonistusoskus on mul lasteaialapse tase el, mitte isegi 1. klassi jütsi oma. Nojah...

Ring peale tehtud, suundun uudistama ümberkaudseid naabreid. Kõrvalon kohe Victora teater. Hoome olla ehitatud India kuninganna Victoria käsul. Täna on siin teater sees ja hetkel on käimas viiulite festival. Korra tekkis mõte, aga piletutele pihta siiski ei saa. Victoria teatri taga on endine parlamendihoone, kus täna on kunstimuuseum sees. Selle taga kohe on uus parlamendihoone. Üle tee ülemkohtuhoone koos linnavalitsusega. No ja muidugi on ka selles majas vaatamata sellistele ametiasutustele, veel hulk galeriisid ja väljapanekuid. Sellel hetkel kui mina astun kohtuhoone all olevasse halli, on seal käimas kontsert. Jään seda mõneks minutiks nautima ja siis taas tänavale. Jõe äärest avaneb vaade paadiga hotellile ja mitte ainult... tiirutan ringi ja naudin. Külastan ka Clark kaid. Aegu tagasi käis nende kaide äärest kogu kaubandus, mis vett mööda liikus. Siin olid toona laod. Tänaseks on piirkonnas muidugi poed ja restoranid-baarid. Seega kõik vajalik mõnusaks äraolemiseks ja ajaveetmiseks.  

Jõuan Clark kai juurest Boat Quay (paadikai) juurde ja leian endale seal mereandidele spetsialiseerunud restorani ja maandun. Proovin seekord ära laksa. Tellin väikese portsu.  Illegipärast arvan saavat meil umbes misosupi suuruse kausikese, seega olen juurde veel ka röstitud pardi, õnneks väikese tellinud. No ja kui siis mereandidega laksa ette tuuakse... hea, et istun 😁. Aga laksa on, vabandust väljenduse eest, aga ilgelt maitsev. Mõmisen selle kausi ääres. Nauding. No jõuan ka pardini... Pisut 😊. Taas maitsev. Laksa siiski ületab selle. 

Toibumine võtab omajagu aega, enne kui suudan taas jalga jala ette tõsta ja liikvele minna. Lõpuks on see aeg siiski käes ja liigun. Nojah, mitte kaugele, tervelt 10meetrit, sest siis on mu teel paadisõidule mineku piletiputka. Lunastan pileti ja ootan veesuksut. Õues on juba hämardumas ja linn hakkab vaikselt tuledes särama.  Paat on peagi varsti kohal ja väike paadisõit. Võib alata. Ega me ülearu kaugel paaruta, kuid just parasjagu linnasüdamus, kus on kõike rohkelt ja uhkelt. Lasen meeltel taas puhata ja naudin. Juba tean ka! Et enne kui lahkun, tulen siia veel tagasi. 

Õhtu lõpetan täna peaaegu et taeva all.  Imelt mõned kokteilid 63. korrusel. Selleks et üles pääseda, peab lunastama pileti, mises on siis sees juba üks kokteil. Olen sellega juba varasemalt tuttav. Lumastan oma pileti, saan käele helendava templi ja lifti. Esmalt saan 62-le korrusele ja siis tuleb lifti vahetada, et veel korrus kõrgemale sõita. Kohel, leian endale imek9m el koha ja istutan ennast. Vaade ülevalt on veetlev, aga mis siin poleks? Saan oma kokteili kätte. Pisut magusa õitu minu jaoks, aga ei hullu. No ja ega üks teise ega kolmandatagi jää. Kuigi need viimased on juba teist marki. Pakinennast lõpuks kokku,sest üllatusüllatus, jahe hakkab ja isegi sall õlgadel ei ravi mu jaheduse tunnet. Aga koht on kokku õttes tore, imeline vaade. Lisaks mõnusad kokteilid ja  uusikavalik. See on justkui 2st erinevast maailmast. Esmalt mõnus klubiline muss ja siis tuleb peale live bänd, mis teeb just m8nu maitsele asju. No kõik on seejuurestuntud hittide coverid. 

Iga pidu saab kord otsa, kell on juba üle südaöö ja nii võtan suuna kodu poole. Rahvast on liikvel veel hoolega, kuigi kaide äärsed baarid on ennast juba tänaseks kinni pakkinud. Ilma igasuguste vahemuhtumiteta kodus. Veel kiire pesu, pisut uudiseid ja udedele. Homme ootavad mind uued emotsioonid. Nukker meel on ainult selle üle, et puhkus siin hakkab vaikselt otsa saama 😏... Aga kuni seda veel on, võtan mõnuga 😁. Homseni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar