P15: Singapur ja Kuala Lumpur - võtab viimast

Hommikul ärkan taas rahulikult, kuid uimerdama siiski ei plaani jääda, on ju õhtul lend ja oleks nii palju, mida veel teha-vaadata. Kui kõik protseduurid tehtud, on aeg kohver kokku pakkida. Selle pean lihtsalt hotelli ootama jätma. Hommikul tšekkan ennast ju hotellist välja. Hommikusöögi teen katusel. Linn paistab hommikul vähe sudus olevat. Ju päeva peale ikka klaarib selgeks. Enne 10 pole mõtet kuskile joosta, seega hommikusöögil on aega siiski pisut uimerdada. 

Kell on saanud vaikselt 10 ja seega, lõpetan hommikusöögi, vaatan toa üle, et miskit maha ei jääks ja suundun oma kodinatega alla, et arved klaariks saada ja siis linna. Eile pikalt mõtlesin ja justkui isegi otsustasin, et kasutan päeva bussiga linnas hop-on-hop-off’ates, kuid täna hommikul on see otsustavus ja tahe minust lahkunud. Seega suundun metroose ja suundun linna poole. Kesklinna seekord ei suundu, vaid sihiks olen võtnud kohaliku nn. Hipsterliku tänava/kvartali. Asub see minu esimese peatuspaiga vahetus läheduses. Tegemist on Haji Lane nimelise tänavaga, kuhu on koondunud toidukohti ja selliseid teistmoodi kaupluseid. Siin võib leida arvukalt käsitööd, mitte maailmakuulsaid luksbrände. Kell on saanud  niipalju, et olen kohal ca 20 minutit enne 11, kuid avastan, et siin hakkab elu suuresti 11st. Jalutan tänava korra läbi ja siis leian endale pesa, kus teha hommikune “lake”. Mööda jalutades hakkas silma küünesalong, no ja muidugi tekkis kiiresti ketserlik mõtte võimalusel teha väike maniküüri-pediküüri peatus. Lõpetan oma joogi ja kell on ka juba selleks ajaks üle 11 käinud, seega asun uudistama. Astun paari pisikesse poodi siin ja seal sisse ja uudistan ringi. Olgu öeldud, et mingeid ostusoove pole. Ni samas meeled avatud, et kui miski ikka jalad alt võtaks, siis...

Päris ägedaid hõbeehteid on näha, samuti nn. Kohalikku disaini, kleite, kotte jne. No ei pane miski päris kiljuma vaimustusest, seega suundun salongi poole, mis mulle ennesilma jäi, et protseduuridele suunduda.  Arsin kohale, avan ukse ja selgub, et pärast kella 2 oleks võimalik 😕. Urr, no niikaua ma siin küll ringi ei tuuselda ja veel vähem viitsin tagasi tulla. Tänan ja sulgen ukse. No mis siis ikka. Suundun edasi ja oh üllatust, uks või kaks edasi hakkab veel teinegi koht silma. No see oli esiti päris hästi peidetud. Ronin trepist üles teisele korrusele ja avan ukse. Kohe tullakse mind ka tervitama. Minu suureks rõõmuks on neil parasjagu minu jaoks vakants pedi’le. Mmõõnus 😁!! Vajun suurde mugavasse nahktooli ja...  Paar tundi hiljem olen valmis lahkuma. Ideaalsit jäid küll näpud puudu, kuid see on juba pisiasi. 

Suundun taas metroosse, et seekord suunduda Marina Bay Sands’i poole (paadiga hotelli ja kaubanduskompleks). Selleks pean seekord korra veel metrooliini vahetama, aga või see nüüd mingi probleem. Kohal. Taas on minu ümber hull brändindus ja luksus. Maja on ise muidugi uhke, pole midagi öelda. Mingi kosmeetikabutiig8 uksel püütakse mind kinni. Ikka antakse väike kingitus, eesmärgiga klient kinni püüda ja liimile meelitada. No lasen siis noorhärral, kelleks seekord on keegivägagi euroopajuurtega klanitud pisut peenutsevate kommetega tegelane, ennast siis pisut meelitada. Seltsimees demonstreerib mingit nahka puhastavat toodet. Tulemus on muidugi muljetavaldav, aga arvestades, et butiik sellises asukohas, pakub umber 20 purgikest-pudelikest, siis ma tegelikult ka ei taha teada, mis ulmelist hingehinda küsitaks. Noorsand on väga üllatunud, kui ma selgelt ja kiiresti vastan eitavalt ta küsimusele, et kas ma hinda tõesti ei tahagi teada? Endal seejuures silmad imestusest rõngas. No tegelikult ka ei taha. Tänan teda meeldiva pingutuse eest ja lahkun. ( olgu siinjuures siis tunnistatud, et uudishimu saab minust ikkagi võitu ja hiljem natuke netis nuusin ringi ja tuvastan, et see konkreetne puhastustoode maksis ei rohkem ega vähem kui 400 dollarit. Ahjaa, tegemist oli imepisikese taaraga, no nii 50 ml. Tänan väga, ei jääb veelg8 kindlamalt kehtima. Aga tore oli seltsimehe proovimist ja vingerdamist vaadata. Kuidas ta küll ikka ära ei jaganud kohe, et mul polnud vähimatki kavatsuse poega ostlema hakata! 🤓). 

Astun paari butiiki sisse, kuid valdavalt tegelen ikka vaateaknashopinguga. Vaikselt juba virvendab. No need sisseastutavad uksed on sellised, kust saaks kas kingi või kotte. Ei ühtki ostu. Ja siis püüab mu pilgu teepood. 😁 Sirgelt jalutan sisse ja nüüd on küll põlved all kergelt värisemas. Siine valik võtab hinge kinni. Eks neil turistide püüdmiseks on siin muidugi ka teepakke, kuid nendega ma oma aega ei raiska. No ja püüa leida enam kui 500 teesordi sees seda “oma”.... nagu ikka välistan musta tee ja lasen ennast siis mõnede variantidega meelitada. Mõned valikud jätan ootele, et siis lõpuks ehk miskit isegi kaasa osta. Teed ei saa minusuguse teehooliku kodus ju kunagi küllalt olla. Valin lõpuks välja paar sorti ja jään jälgima kaalumise ja pakkimise protseduuri. Ka selles on on kõik viimistletud ja peen. Ahjaa, klienditeenindajad on riietatud kõik musta ülikonda, valge särgiga, mis on nii valged, et silmadel hakkab valus 😊. Leti taga oleval noorhärral on pintsak maha visatud, mis paljastab ja särgivarrukate ümber kummid, mis hoiavad varrukaid paigal, et need ette ei jääks toimetamisel. 

Valmis, ost sooritatud, patseerin edasi. Suundun toidukohtade poole. Käes juba täiesti korralik, vaata et hiline lõunaaeg ja nii valingi endale välja ühe hiinaka. Valin endale seekord, vasikalihaga nuudlisupi, liha ja krevetiga dim summid ja alustuseks veel ühe aasiapärase pisikese salati. Joogiks sidrunheina joogi. Olen taas sattunud maitseteparadiisi. Rohkem ei oska miskit öelda. Tund ja kopikad lendavad nagu sõrmenips, maksan arve ja jalutan edasi. Kell on saanud nii juba lõpuks 5. Peagi on aeg ennast lõplikult minekule sättida, kuid pragu on veel aeg nautlemiseks. Leian ennast oma külastatud teepoe kohvikust. Maandun sinna ja tellin endale 5-lehelisest teemenüüst umbes ühe rohelise tee. Kõrvale tee-jäätise ja jään huviga ootele. Jäätis saabub esimesena, kaunistuseksjuurde serveeritud värske maasikas. Tee tuuakse lauda kuldses kannus. Kui pead pööran ja ringi vaatan, siis avastan, et kanne on erinevaid. Valdav enamus küll kuldsed, kuid tilad-sangad erinevas toonis. Teed, mille sees on teelill, need on serveeritud klaaskannus, no e5 oleks seda avanevat ilu ka ikka näha. Äge. Maitsev on nii jäätis kui ka tee. Mõnulen siin mis ma mõnulen, aga olen viimaks lõpetanud. Ja et nüüd mitte selle keskuse üledoosi saada, marsin sirge seljaga siit välja ja suundun tagasi Boat Quay poole. Teel orienteerun taas kõrgete tornide vahel. Kellkuulutab oarasjagu tööpäeva lõppu ja vot siin on palju, tõsiselt palju jooksjaid, võimlejaidja teisi oma tervise eest hoolitsejaid. Nende vahel sagivad kontorirotid. Äge on vaadata, et siin on tõsiselt kombekspärast tõõpäeva koguneda spetsiaalsetesse baaridesse joogile. Küll hakkab silma neid baare, kus on ta alised lauad sees, siis on sellsieid, kus on nn. püstijalabaar. Tühi pole neist praegusel kellaajal küll ükski. 

Leian endale jõe ääres koha, kus pisut istuda ja veel viimaseid hetki kõike sega endassi talletada. Linn hakkab juba õhtuks valmistuma, väljas juba hämardub ja meel on korraga lausa nukker. Kõik on ju hästi, aga teadmine, et puhkus läbi ja Singapur vaja kohe selja taha jätta, teeb nukraks. Märkamatult on kell saanud 8, seega on tagumine aeg öelda Singapurile aitäh lahke võõrustamise ja ilusa puhkuse eest ning lahkuda. Silm pisut niiske, vaatan veel viivuks selja taha ja siis seal sammud kindlalt metroo poole. 

Hotellist vahetan ennast pisut juba rohkem sõiduvormi ning panen seljas olnud asjad kohvrisse. Palun endale takso tellida. Kuigi saab ka metrooga lennujaama, kuid neid viimaseid vaateid,  neist pole valmis loobuma.

Lennujaamas sujub kõik kiiresti ja lihtsalt. Kohver ära antud ja passikontroll läbitud. Leian endale koha ja sean ennast sisse ootama oma lendu. Kõik on kenasti on-time. Lennukis muidugi on pisut jahe, kuid tekk ja sokid, mida Finnair pakuvad Lennul, seljatavad ka selle probleemi. Seekordse lennu teeb tüütu,s asjaolu, et minu istme juures olevas meelelahutuskeskuses on a8nult nn. uued kuid täitsa mõtetud filmid. Samas on nii öö, et kiunuma ei viitsi ka hakata. Panen ekraan8 tagasi käetoe sisse ja nihelen istmes, kuni leian endale parema asendi magamiseks. Seekord magan kokkuvõttes isegi rohkem kui minnes. Kuid viiamsed 3 tundi on küll juba suhteliselt tool8 maitse suus. 

Helsinkis lennukilt maha tullles, olen jätkuvalt paljaste varvastega. Marsin Tallinna lennu värava taha ja siis lõpuks allun väljas olevale ilmale, või noh, kui õhukesi tenniseid saab sellesse kategooriasse paigutada. Jumekaid nägusid paistab täna hommikul mitmeid Tallinna piole suundumas. Pikal lennul oli ka eesti keelt kuulda, kuid kindlasti tuli puhkuselt naasjaid ka teistelt pikkadelt lendudelt.  Lühike lend ja kodus. Kodu, kallis kodu - ka siin on hea olla.  

Singapur, jään igal juhul igatsema ja huviga ootama hetke, kui me teed taas kohtuvad. Aitäh! ❤️