Lõpmatuseni paraku ei saa laua taga istuda, kui lennu aeg hirmsuurel kiirusel läheneb. Kolleege juba mainisin ja ei saa neist ikka veel üle ega ümber - Jarmo viskas mu lennuväljale, kus meil kella 5ks oli kokku lepitud terfunks Eretiga. Ilmselt hakkas juba elevus meie üle võimust võtma, sest lennuväljal olime juba enne kolveerand viit. Pakkisime oma seljakotid, mis muide on seekord mõlemal isiklikud, mitte enam laenatud nagu aasta eest, ümbriskottidesse ja tegime check-ini ja jäigi järele pagasi ära andmine. Minu hing ei värisenud, sest olin eelmisel ööl kotti pakkides sundinud teda kaalule astuma. Tulemuseks tubli 16 kilo. Aga Eretil oli see harjutus tegemata ja selles osas oli tal minu hinnangul suurushullustus, sest mahutuvuselt meie seljakotid täpselt sama suured ja kui ta sinna just kaalupomme ei pakkinud, polnud kuidagi võimalik, et tema kott olnuks ülekaalus. Ja nüüd on see koht, kus saan õrnalt lagedale tulla oma ma-ju-ütlesin-sulle tiraadiga :) Tulemuseks 17,7 kilo.
Tallinnas oma pagasit ära andes saime kohe esimese üllatuse osaliseks - meeldiva :) Kuigi meil olid Tln-Stockholmi ja sealt edasi piletid täiesti eraldiseisvana ostetud, võttis üks kena daam lennuväljal initsiatiivi ja pärast pisukest klõbistamist süsteemis, teatas ta, et meie pagas on nüüd lõpuni välja registreeritud :) Suurepärane töö ja hea emotsioon reisi alguseks! Meid endeid ta Stockholmist kaugemale check-inida ei saanud. Küll aga ei pidanud me Stockis terminalist välja nüüd minema ja pidime saama transfer check-ini teha. Asi seegi.
Arlandal otsustasime esmalt teha check-ini ja siis midagi hamba alla saada, Eret oli näljane ja ega minagi ära ei öelnud, seda enam, et pikad lennud ees ja lennukite toit on nagu ta on. Arlandal meil planeeritult check-ini teha ei õnnestunud, Ethiopian Airways tegevat seda väravas. Ega me selle peale ära ei ehmatanud, kuna eelmisel aastal olime sarnases olukorras Kopenhaagenis juba olnud. Starbucksitasime siis vahepeal ja läksime ca 1,5 tundi enne lendu väravasse. No seal olid sabad (erivevad) ja meie suhteliselt nende lõpus. Kui meie kord kätte jõudis, küsiti meilt loomulikult pardakaarte, mida meil aga polnud ja ka check-in tegemata. Poiste näod vahetasid ilmeid suure sagedusega ja meiega nad hakkama ei saanud. Kutsuti siis abi ja oh imet, Addis Ababa- Johannesburg pardakaart sai valmis nagu imeväel ja siis küsiti meilt uuesti Stock-Addis Ababa pardakaarti. Paraku polnud seda meile ka simsalabimi abil tekkinud :) Noorsand klõbistas klahvidel veel pisut ja siis teatas, et nuud korras, aga tal meile halb uudis -ei saanud meid kõrvuti istuma (samal ajal kostus juba kõrvus, final call to flight...) No mis siis ikka, me olime seda ise juba põgusalt arutanud ja leidnud, et taevas ei kuku alla sellest, sest nagunii öine lend ja üritame magada. Aga noorel härral oli siiski meile ka hea uudis - paigutati meid äriklassi :) No mis sahing veel ihkad.
Igal juhul õigel lennul suudeti meiega pisut segadusse ajavaid mänge mängida. Mi-laik-it :) laiuta, pikuta, söö, naudi joovastavaid jooke. Sobiv avapauk puhkusele igal juhul vääriliselt antud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar