Hommikul taas äratus kell 8. Kui mingit kohustust pole, siis on kujunenud meil standardiks ärgata kella 8 ajal. Nii saame rahulikult toimetada ja minna siis kui vaja.
Õhtul olime enamuse asjadest kokku pakkinud, seepärast läks hommikul kõik suhteliselt libedalt. Hommikusöögiks võtsin kausitäie puuvilju. Eret tellis omleti ja röstsaia, aga seda viimast talle ei toodudki. Olin ise oma teega alla läinud ja tellisin ainult kuuma vett, et piparmümdi teega ennast rõõmustada.
Kui hommikusöök söödud, viisime esimese ringi kodinaid juba austosse ära ja teise korraga koos läksime , et ära maksta oma arve ja võtmed ära anda. Pool hotelliarvest oli pesu pesemise arve. Aga see 5 päeva Ravinesides oli meie puhastele ja eelkõige soojadele asjadele laastavalt mõjunud.
Täna hommikul istus rooli Eret. Päev oli tulemas pikk ja sisuliselt ainult sõidupäev. Leppisime eile kokku, et sõidame täna mõlemad, kuna sõidutunde pidi kogunema korraliku tööpäeva jagu. Pärast paari tundi sõitu tegime tankimise peatuse ja jätkasime kibekiiresti teed. Õhtuks pidime välja jõudma Knysnasse, kus meid ootab ees maalilise vaatega B&B ( kodumajutuse tüüpi hotell).
Suundusime esmalt rannikult pisut sisemaa poole, et siis hiljem tagasi rannikule tulla, aga vahepeal ka maalilisi teelõike läbida.
Tundub, et täna oli õhus pisut elektrit ja vahepeal tekkis meil mingi lühis teineteise mõistmises. Samas pole seal ka miskit imestada, sest meiesugused kaks jopskit on teele asunud :). Tundub, et meie suurimaks hädaks on see, et mina olen harjunud vaikuses autoga sõitma :)
Aga tegelikult on meiega siiski kõik hästi :)
Läbisime täna teelõiku, mille nimeks on Swartberg Pass. See on sõit üle mäe aheliku. Kiirus olematu, tee totaalne kitserada kohati ja vaated - üks vägevam kui teine. Oleme viimaste päevade jooksul juba korduvalt erinevaid mägesid näinud, kuid küll pole neist veel kaugeltki saanud. Üle al tipus oli õhk juba päris jäine. Pikalt ei tahtnud isegi autost väljas olla, sest nagu kombeks patseerime meie ringi paljaste varvastega ja plähvidega.
Pilte aga sellelt kitserajalt kogunes rohkem kui üks. Pilved tunduvad siin maal ka päris madalale olevat ennast sättinud, sest ka täna sõites olid pilved juba mÄetippude vahel ja kord varjasid päikest ja kord lasid sellel meie peale paista ja meid soojendada. Igal juhul oli pilt meeldiv ja eriti lahedaks tegi selle mägede vahel ussina kulgev tee.
Tänasel sõidupäeval unustas Eret meie kokkuleppe tänast sõidupäeva jagada ja võttis enda kanda kogu selle hullumeelse teekonna (pikkuse mõistes) . Eks ma siis sõidan paar järgmist päeva, et ta saaks ka pisut puhata ja hinge tõmmata ning ringi vaadata :)
Vahepealsetes paikades hakkasid silms sagedased jaanalinnufarmid. Küll lihtsalt farmid, küll mingit sorti etendusi pakkuvad farmid. Hm, selline jaanalindude rohkus tekitab isu seda lindu toiduks proovida. Aga seni see veel tegemata. Hommikupoolikul Kaplinnast välja sõites olid valdavateks vaadeteks viinamarjapõllud ja veinimõisad/keldrid - kuidas iganes nad siin neid kutsuvad. Oletasime, et sõltuvalt sordist olid põllud täitsa erineva näoga. Kord olid viinapuudel lehed punased, kord olid puud täiesti raagus ja vahepeal ka roheka alatooniga kollased. See värvidemäng kippus lausa silmade eest kirjuks võtma. Ümbrus paistis igal juhul korraliku lapitekina, mis meil enamusel kodus olemas on.
Viimaseks ülesandeks oli üles leida oma ööbimispaik. Täpset aadressi meie suurepärane gps jällegi ei tunnistanud, kuid tundis ära majanumbri 49 (kuigi meil oli vaja 50). Kokkuvõttes meil kohalejõudmisega mingieid probleeme ei tekkinud. Kohe esimese korraga leidsime õige oesa üles. Viimase teelõik kulges küll peaaegu püstloodisja eriti järskude kurvidega, kuid see meile mingit peavalu siiski ei tekitanud.
Meie ajutise kodu näol on tegemist justkui maapealse paradiisiga. Vaade, no seda ma lihtsalt ei suuda kirjeldada. Istusin rõdul ja vaatasin kuidas päike vahuse India ookeani taustal loojuma asutab. Kui jahe ei hakkaks, siis ma võiksingi seda vaatama jääda. Tegemist justkui eriti hea põnevusfilmiga, pidevalt midagi toimub. Tuba on suur ja valgusrikas. Alumisel korrusel elutuba koos kamina. Samas on ka köök.
Ometi võttis see pikk päev autos meid nii läbi, et enam linna peale õhtusööki otsime ei jõudnudki, vaid piirdusime varem soetatud pähklite shokolaadi ja kartulikrõpsudega.
Ainus häda siin maal on see jagedus, mis aeg-ajalt kipub kontidesse pugema. Aga pole miskit teha, siin ju siiski südatalv. Ja see meie enda probleem, et kipume ringi lippama nagu pariisisuvitajad :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar