Hommikusöögil tiksusin taas peaaegu 10ni. Edasi plaan pisukeseks bassu äärde ja eks siis vaatab, mis edasi saab.
Olin hommikupoolikul basseini ainus külastaja. Ainsateks külastajateks möödavad konverentsiruumise kasutajad. Linnakära on see-eest pidevalt kõrvus. Kui tahaks miskit muud kuulda, siis vaja klapid musaga kõrva või äärmisel juhul kõrvatroppe, kuid kardan et neistki jääks väheks. Selle müraga muidugi kohaneb esimese poole tunni jooksul ning siis ei pane seda enam üldse tähele. Vahetevahel hakkavad kõrvu kuskil naabruses hõikav kirikukell, mis võistleb tähelepanu osas peaaegu jotelli kõrval oleva mošeega. Mošee on päevas mitu korda kajava halaga on selgelt võitja.
Sadamast kostub vahetevahel suurte laevade hüüe. Huvitaval kombel see päeval ei mõju, aga siis kui väljas on juba pime ja linn kordades vaiksem juba ning siis mõni suur laev oma pasuna tööle paneb, siis on mul ikka päris mitu korda kananaha ihule ajanud. See on kuidagi mõnus kutsung. Teine kummaline tähelepanek on see, et kanalil päevasel ajal märkab liikumist kuidagi vähe võrreldes pimeda saabumisega. Või siis päevasel ajal lihtsalt niipalju ei piilu sinna vee poole ja õhtul lihtsalt istub, naudid oma jookisööki ja siis on aega ringi vaadata. Ei tea, mis õige vastus on.
Bassurallut on täna hoolega tehtud, ikka sisse ja välja ja siise ja välja. Kordi pole kokku lugenud. Basseini pikkuseks on täpselt niipalju, et korralikult saab pikkuse katmiseks teha 10 korralikku konnaliigutust ja teises otsas oledki 🏊🏻. Aga vesi on siiski mõnus. Kui veest välja siis tas linale pikalt ja 10konna miuti järel taas vette.
Ühel hetkel oma järjekordset veevanni võttes, täheldasin, et päikest nam pole, st paks pilvkate on otsustanud laiata. No kas nüüd jagatakse taas vihma? Vihme siiski mitte, kuid päikesega oli mõneks ajaks siiski ühel pool. Võtsin oma 7 asja ning tuppa.
Mõne hetke pärast saabus toateenindus tuba kraamima, tegin ennast siis toas taas nähtamatuks. St suundusin ametlikke asju ajama. Nimelt pean hankima endale väljatrükimoma passist ning slles olevast Etioopia viisast, mille Risto mille lahkesti meilile saatis. Lisaks on vaja pikendada oma peatumist hotellis. Kui. Esmast broneeringut tegin, siis pidasin plaani, et teen check outi 3nda hommikul ning jätan siis kotid hotell hoiule, kuni õhtul hilje vaja lennuväljale minna. Lend Darist läheb täiesti keset ööd, st 3:25. Seega lennuvälja poole vaja minema hakata südaöö paiku. Tore mõte oli, aga sellise palavusega päev linnas koladepa ja siis ilma pesus käimata lennuväljale. Jääb ära. Seega ainus mõistlik lahendus on pikendada hotellis olemist ja ongi kõik mured lahendatud.
Alustasin oma dokumendi printimisest. Selleks tuli saata meil ümber hotelli meilile ning seejärel nemad prindivad selle välja. Saatsin meili edasi, aga printida nad seda siiski veel ei saanud, sest printerist tooner otsas. Leppisime kokku, et vajan seda alles ööpäev hiljem, kui hakkan lahkuma.
Ühe öö lisanduva broneeringu tegin ka ise läbi neti, sest nii tuli öö hind lausa mitukümmend euri soodsam.
Kõik ametlikud toimingud tehtud, suundusin taas õue pisikesele jalutuskäigule. Kui kindlat sihti silma ees pole ja punktist A punkti B vaja kukgeda pole, siis liiga kauaks siia majadevahele ennast ei kipu unustama. Kuigi see 30+ kraadi tegelikult ei tapa. Kell oli juba ka seal maal, et hakkas juba vaikselt hämarduma, seega aeg tagasi hotelli suunduda.
Pesus käidud, taas inimesetunne peal, olig aeg õhtusöögiks ja öhtuseks joogiks. Täna rõõmustasid mu meeli soja- teriaki kastmes kana ja kõrvale taas üks või-küüslaugu naan. Kõik see alla loputatuna paari Kilimanjaro õllega ja tunne oli, et vist vajaks käru tuppa minemiseks :).
Kell juba saanud 10 ja aeg Matiga sõbrustamiseks. Täna viimane öö siin hotellis ja vist võib ka öelda, et siin riigis. Vähemalt selleks korraks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar