Esimene peatus oli meil Gondari kindluste kompleksi juures. Tegemist on ca 7 ha suuruse alaga, millele on ehitatud kohalike kuningate poolt 6 paleed. Iga valitseja ehitas oma palee. Ehitusaastad paleedel jäid ca 1700 algusesse. Kõik paleed on erinevad, kokku kõlas see pisut nagu kehva harmooniaga laul, kuid huvitavad siiski. Kogu kompleks on Unesco pärandite nimekirjas ning pisut ka restaureerimistöid tehtud. Üks hoone oli ka praegu tellingutes. Tellingud ise juba vaatamisväärsus. Kardan, et meil ei roniks ükski ehitusmees selliste otsa midagi ehitama :). Kompleksi jäi muuseas ka veehoidla ning saun ja lõvipuurid, hobusetallid. Need paleed või õigemini nende varemed meenutasid mulle pisut kunagi Portugalis nähtud maooride kindlust, sarnased sakid olid katustel. Saun oli siin juba 300 aastat tagadi tuntud ning tundus, et tegemist oli aurusaunaga. Tundub, et tänasel päeval etiooplased enam saunast ega ka pesemisest enam nii palju pea, kui siis ammustel aegadel. Kolades varemete vahel oligi juba poolteist tundi kadunud nagu niuhti.
Edasi jalutasime kohalikule turule. Ei midagi uut, kõik sarnane nagu seninähtud turgudel. Ehk pisut puhtam ja rahulikum kui Addisas, kuid siiski. Midagi revolutsioonilist siin enam polnud ja kultuurišokki enam ei saanud. Jalutasime piki turgu, tegime taas enamuse soovil ühe kohvipeatuse ning seejärel tagasi kesklinna poole. Keset linna neil siin pisike kena pargikilluke, mille kroonijuveeliks on üle 500 aastane viigipuu. See oli uskumatu tüvega puu. Inimene seisis puu taustal kui tuletikk toosi taustal. Edasi jalutasime oma tuurikorraldaja kontori suunas, kus kõrval ka suveniiripood. Tegin oma esimese ja kardetavastia ainsa ostu - kruusi. Ei saa ma ju ilma kruusita tagasi koju minna. See lihtsalt ei kõlba.
Edasi lõunale. Seekordseks restoraniks sai "Neli õde". Tegemist on linna kõige kuulsama restoraniga. Põhjusega. Kohal on sümpaatne interjöör, meeldiv ja kiire teenindus ning eriti maitsev toit. Minu lõunaseks valikuks oli taas tomatisupp ja tuunikalasalat. Taas sõnatu, keele tahtis alla viia. Lõunalauas taas tund veedetud.
Seejärel hotelli ja justkui silgud ritta bassu äärde viimast võtma. Jahe vesi basseinis oli hea jahutaja soojale päikesele. Homme ju enam ei saa, hommikul asjad kokku ja teele, kodutee ootab.
Enne õhtusööki käis suur pakkimine. Mulle tundub, et kott saabudes oli rohkem täis :). Eks kodus paistab, kas kõik kaasas või lähen koju kadudega.
Pool 8 oli õhtusöök. Täna olime igavad toidu tellijad. Peaaegu nagu üks mees sõime tomatisupi ja lamba. Nämm.
Pärast istusime veel grammi ja lobisesime ning 10 kopikatega oli aeg tuttu asutada.
Homme ootab meid ees kodutee.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar